Kuid hoolimata oma väiksusest ei ole ükski neutriino lihtsalt neutriino: neutriinosid on kolme eri liiki ja iga neutriino on alati üks kolmest - kas elektronneutriino, müüonneutriino või tauneutriino. Tänavused füüsikanobelistid on aga aidanud avastada veel üht kummalist tõika neutriinode maailmast: neutriinod muunduvad aeg-ajalt heast peast ühest neutriinoliigist teise.

Üks neist, Takaaki Kajita Jaapanist Tokyo ülikoolist, juhtis uurimisrühma, mis teatas 1998. aastal, et osa neist müüonneutriinodest, mis kosmiliste kiirte toimel Maa atmosfääris tekivad, muundub enne Super-Kamiokande neutriinodetektorisse jõudmist tauneutriinodeks. Teine, kanadalane Arthur McDonald Queen'si ülikoolist tegi aga aastal 2001 teatavaks oma uurimisrühma avastuse, et osa neist elektronneutriinodest, mis tekivad Päikese sisemuses kulgevates tuumasünteesireaktsioonides, muundub enne Ontarios asuvasse Sudbury neutriinodetektorisse jõudmist müüonneutriinodeks või tauneutriinodeks.

Tänapäevaks on selge, et tõenäoliselt võivad neutriinod muunduda mistahes ühest liigist neist kolmest mistahes teise liiki. Kuid ühest liigist teise muundumise võime tähendab ühtlasi, et neutriino ei ole päris ilma massita osake, nii nagu varem oli kahtlustatud, vaid sel on ka mass, olgugi imepisike. Sellise järelduse oskavad füüsikud oma teooriate põhjal teha.

Selle põhjal, et neutriinol tõesti väike mass on, oskavad nad teha juba edasisi füüsikateoreetilisi järeldusi. Neutriinode parem tundmine aitab meil füüsikute väitel selgemini mõista kogu universumi minevikku, olevikku ja tulevikku.