Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

"Osoon" uudistas ESA kosmoseprojekte

“Osooni” võttegrupp külastas hiljuti Hollandis Noordwijkis asuvat Euroopa kosmoseteaduse ja -tehnoloogiakeskust, kus toimub suur osa Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) satelliitide ja kosmoselaevade konstrueerimisest ja arendamisest, et heita pilk sellele, millistes projektides võiksid eestlased tulevikus kaasa lüüa.

Alates 2010. aastast tegutseb Euroopa Kosmoseagentuuri juures telerobootika labor. Peamiseks eesmärk on luua kontrollitavaid robotsüsteeme, mis jäljendaksid võimalikult inimeste jäsemete liikumist ja annaksid seda tegevatele inimestele vahetult tagasisidet.

“Me töötame selle nimel, et tulevikus saaks sooritada erinevaid ülesandeid planeedi orbiidil tiireldes. Selle asemel, et inimene planeedi pinnale saata, saadaksime sinna roboti ning juhiksime seda orbiidilt ilma ohtudeta ja kuludeta, mis kaasneksid inimese planeedile saatmisega,” tutvustas tehtavat arendustööd Delfti tehnikaülikooli doktorant Joao Rebelo.

Doktorant nendib, et hetkel pole kaugjuhitavatel robotitel Maal otsest praktilist rakendust, kuid lisab, et analoogset tehnoloogiat saaks kasutada näiteks öko- või tuumakatastroofide tagajärgede likvideerimiseks või teistes inimeste jaoks raskesti ligipääsetavates või ohtlikes paikades. Aasta lõpus on plaanis katsetada Maal asuva kulguri juhtimist 400 kilomeetri kaugusel asuvast kosmosejaamast.

Suuremad teadusprojektid on reeglina rahvusvahelised. Näiteks 2016. aastal Merkuuri suunas teele saadetav sond Bepicolombo on ESA ja Jaapani kosmoseagentuuri ühisprojekt “Me tahame rohkem teada nii Merkuuri pinna kui sisemuse kohta. Lisaks tahame rohkem teada kogu Päikesesüsteemi kohta. Meil pole nimelt siiani aimu, miks on Merkuur peale Maa ainuke planeet meie süsteemis, millel on magnetväli,” selgitas BepiColombo projektijuht Ulrich Reininghaus.

Eesti kosmoseteadlaste ülesandeks ei ole astronaute orbiidile saata ega Veenuselt maavarasid otsida. Küll on aga eestlastel huvi ja kogemus kaugseire vallas. Tegemist on ühe kõige otsesemalt inimeste elu mõjutava valdkonnaga. Eelmisel aastal saadeti orbiidile tehiskaaslane Sentinel-1, esimene Copernicuse programmi seiresatelliidist. Esimesed kõrgekvaliteedilised aparaadi poolt tehtud ülesvõtted jõudsid Maale eelmise aasta lõpus ja on kättesaadavad igaühele.

“Sentinel-1 ja teised satelliidid, mis Copernicuse programmis osalevad, pole üldse esimesed, mis seiremissioonidele saadetakse. Eriliseks teeb Copernicuse programmi see, et selle eesmärk on tagada Maa järjepidev jälgimine ja seire ning pakkuda usaldusväärset, valideeritud ja tagatud teavet,” märkis Euroopa Kosmoseagentuuri kaugseire osakonna juht Philippe Goudy.

Copernicuse programmi raames saadetakse järgmise 20 aasta vältel orbiidile erineva fookusega satelliite. Tehiskaaslastelt pärinevat infot kasutavad ettevõtted saavad nii luua teenuseid, mis põhinevad kindlal teadmisel, et satelliitinfo on pidevalt ja tasuta kättesaadav pikema ajaperioodi jooksul. “Copernicuse esimene põhimõte on, et info peab olema tasuta ning kõigile kättesaadav,” lisas Goudy. Näiteks radariga varustatud Sentinel-1 andmeid saab muu hulgas kasutada ookeani seiramiseks ja laevamarsruutide plaanimiseks, jääalade jälgimiseks ja naftareostuste avastamiseks.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: