Katse viisid läbi Erasmuse vahetusüliõpilased Kramer ja Schmeisser Bremeni ülikoolist Saksamaalt, kes on projektiga vaeva näinud terve semestri. Igal nädalal on nad sellesse panustanud vähemalt kümme tundi. Endi kinnitusel alustasid nad semestri alguses nullist. Teadmised droonide, kodeerimise, pilditöötluse kohta olid enne projekti algelised. Nad võtsid endale eesmärgi, et semestri lõpuks suudavad nad oma drooniga teise drooni videot „pealt kuulata“, selle kaaperdada ning seda ise lennutada.

Tudengid kasutasid katses laialt kättesaadavat AR Parrot 2.0 kopterit, mille lennuraadius on ca 50 meetrit ja maksumus ca 300 eurot. Parroti juhtimine käib üle avatud WiFi võrgu, mis tähendab, et seda on võimalik ka kaaperdada üle avatud WiFi võrgu. Kopterit on võimalik juhtida rüperaaliga. Antud demonstratsioonis kasutasid tudengid pisikest Raspberry PI arvutit. Raspberry PI on odav, pangakaardi suurune arvuti, mille saab ühendada arvutimonitori või televiisori ning klaviatuuri ja hiirega. See teeb kõike, mida üks tavaline arvuti võiks teha. Enamiku droonide puhul avatud WiFi võrku ei kasutata, vaid kasutatakse muid raadiosignaal tüüpe.

Tudengid kirjeldasid, et esimeses katse osas vaatasid nad pealt drooni saadetud videosignaali, ilma et teine droon või teise drooni kasutaja seda märganud oleks. Teises osas tõestasid nad, et drooni on võimalik kaaperdada mitmel erineval viisil. Esiteks saaks üle võtta drooni juhtimise. Teiseks oleks võimalik blokeerida tegeliku omaniku ehk juhtpuldi kasutaja signaali. Kolmandaks saaks saata drooni videosalvestise maapealsesse juhtkeskusesse või teisele droonile. Neljandaks oleks võimalik panna kaaperdatud drooni kaaperdajale järele lendama pelgalt visuaalse videotöötluse abil.

Oma katsega tahtsid üliõpilased näidata, et laiatarbe droonid, mida juhitakse üle avatud WiFi võrgu, nagu AR Parrot, on haavatavad ja potentsiaalselt ohtlikud. Vaja läheb vaid palju tahtmist ja natuke tehnikat, et panna kellegi teise droon või kopter soovikohaselt käituma. Nii võib vabalt ka teise drooni ära varastada.

Tudengite juhendaja arvutiteaduse doktorant Rafik Chaabouni kommenteerib projekti: „Esimese eduka drooni kaaperdamise viis läbi Samy Kamkar (detsembris 2013 – autor). Meie arendasime oma projektis seda katset edasi. Nüüd me mitte ainult ei kaaperda droone, aga kindlustame ka selle, et rünnatava drooni omanik ei saa sellega enam ühendust. Mis kõige olulisem, rünnatav droon hakkab ründavale droonile järele lendama. Meil on olemas ka lahendus drooni kaaperdamiskindlaks muutmiseks.“

Lahendusena toob Schmeisser välja võimaluse kasutada WiFi võrgu krüpteerimisel turvalisemat WPA2 lahendust või „jammer“-it, mis blokeerib kõik WiFi ühendused ümberkaudses alas ning nii hoiab ära ka potentsiaalsed rünnakud.

Väljakutse droonide lennutajatele

Skycam.ee paneb välja 1000 eurot auhinnaraha inimesele või asutusele, kes suudab üle võtta ehk kaaperdada ühe nende kopteritest ja maandada selle ühes tükis uues kohas. See tähendab, et „jammer“-itest signaali tapmiseks ja ReturnToHome funktsiooni valla päästmisest antud eksperimendi jaoks ei piisa.

Kaaperdamiseks antakse aega kümme minutit vile andmisest. Vile kõlab, kui kopter on õhus. Lennuraadius jääb 100-200 meetri piiridesse stardipaigast. Üritus toimuks mudelite lennutajatele tuttaval „kollasel platsil“ Tallinna lähedal paarinädalase etteteatamisajaga.

Kaaperdatava kopteri juhtkontrolleriks DJI Wookong ning juhtimiseks kasutatakse Spektrum saatjaid ja vastuvõtjaid. Kaaperdamiseks võib kasutada vaid infotehnoloogilisi abivahendeid, mis tähendab, et füüsilise jõuga puldi äravõtmine ei ole lubatud.