Eesti on Euroopas kilekottide kasutamise poolest esirinnas
Paljud riigid leiavad, et kilekotid on kliima soojenemise järel teine kõige tõsisem keskkonnaprobleem. Eesti on nende elaniku kohta tarbimise poolest maailmas esikohal. Kui kilekotid siin keelustataks, jääks igal aastal kasutamata 700 miljonit kotti.
„Kilekotid, mis alguses tunduvad ju suhteliselt süütud tegelased olema, kannavad endas väga palju keskkonnaohte. Kui kilekotid satuvad loodusesse, siis kilekottide häda on see, et need ei lagune mitte kunagi. Piltlikult öeldes võime öelda, et kõik kilekotid, mis on aegade algusest toodetud, kui neid ei ole just ära põletatud, on need ikka veel maailmas alles,“ tõdes Anneli Ohvril. Isegi, kui need aja jooksul väiksemateks tükkideks lagunenud on.
Nii satuvad kilekotid toiduringesse, ohustades lindude ja loomade elusid. Samuti eritavad kilekotid Ohvrili sõnul keskkonda mürgiseid ühendeid, mis satuvad kokkuvõttes läbi mulla ja taimede inimeste toidulauale ja organismi. Ohvrili hinnangul on kilekottidest loobumine tegelikult lihtne ja pigem harjumuse asi. „Sa võtad kodust kaasa riidekoti, mis on oluliselt parem alternatiiv kilekotile,“ leidis ta.
Väidetavalt hukkub lisaks maailmas igal aastal otseselt kilekottide süül umbes miljon looma ja lindu.
Samas leevendab riidekottide kasutamine probleemist vaid ühte tahku. Toodete pakkimiseks kasutatakse tihti õhukesi kilekotte, mil ümbertöötlemine end ära ei tasu. Hug-Bagi idee looja Heidi Kiviranna hinnangul on ka näiteks juur- ja puuviljade pakkimisel siiski lahendus taaskasutavate võrkkottide näol olemas. Lahenduse kasutuselevõtt on taas pigem harjumuse küsimus ning poodides see probleeme ei tekita. „Reaktsioon on hästi erinev, on ka kassapidajaid, kes ehmatavad ära, /.../, aga kui ma ütlen, et ma olen oma taaraga, siis on kõik rahul,“ leidis Kivirand.
Laias laastus tarbivad inimesed Kiviranna hinnangul paar-kolm korda nädalas poes käies aastas kokku ligikaudu 1500 kilekotti. Seeläbi hoitaks Eesti peale aastas nõnda kokku miljoneid kilekotte.
Kilekottide kasutamist on võimalik lisaks piirata nii kaudselt nende hinda tõstes kui otseste keeldudega. „Tegelikult elab juba praegu veerand maailma elanikkonnast piirkondades, kus kilekottide kasutamine on piiratud või on need keelustatud,“ märkis Ohvril. Tema sõnul ei ole head põhjust, miks Eesti üheks taoliseks riigiks saada ei võiks.
Viimati muudetud 01/04/2014 16.57: Eesti on maailmas kilekottide kasutamise poolest esikohal -> Eesti on Euroopas kilekottide kasutamise poolest esirinnas
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Osoon