Kritseldamine paneb loovuse tööle ({{commentsTotal}})

Kritseldada saab ka arvutiprogrammi abiga.
Kritseldada saab ka arvutiprogrammi abiga. Autor/allikas: AFP/Scanpix
Aastatuhandeid on inimene oma käega kritseldanud ja joonistanud liivale, seinale ja paberile, lapsena sodinud lausa igale poole. See omadus on meil ürgselt olemas, see on sama loomulik tegevus kui kõndimine ja rääkimine. Sellega on seotud looming ja kunst, inseneriloominguni välja. Tuletagem meelde 30 000 aasta taguseid Altamira koopajooniseid või meie esiisade Valge mere ja Norra kaljujooniseid.

Ka lihtne hajameelne kriipseldamine, näiteks loengut kuulates või koosolekul, õpimaterjali omandades, on inimesele omane. See pidavat suurendama vastuvõtuvõimet kolmandiku võrra, sest aktiveeruvad nii nägemine, kuulmine kui ka käelis-motoorne tegevus.

Kritseldamine on aidanud helgemaid päid teadustöös. Näiteks teadur, keda külastasid head ideed öösiti unes, tavatses need kohe seinatapeedile käsikaudu märksõnadena üles tähendada, et mitte unustada. Järgmisel päeval siis dešifreeris ja mõtles edasi, ja kustutas tapeedi puhtamaks. Võib juhtuda, et ajaleheservale kriitseldustest, skitseerimisest ja ülestähendustest ei mäletata õige varsti kõike. Ei mäletata isegi, kuhu sai märge kirjutatud. Kriitselduste ja eskiiside süsteemne jäädvustamine on oluline, ja selleks on leitud taas, et parim vahend on märkmik paberkandjal. Elektroonilisel vahendil, näiteks tahvelarvutil või nutitelefonil, nõuab idee fikseerimine ikkagi pisukest tehnilist pingutust. Pliiatsiga paberile on loomulikum, kirjutab mehaanikainsener ja koolitaja Tiit Tiidemann ajakirjas Inseneeria.

Pabermärkmik (vademeekum) endiselt hea abimees
Lisaks projekteerijaile soovitatakse pabermärkmikku igale mõtlevale inimesele. Tulles heale mõttele, arvab inimene, et ta ei unusta, kuid kaotab idee üsna varsti. Märkmikul on lisaks ideevälgatuste salvestamisele veel järgmisi plusse. See annab võimaluse vältida ideede kohest hindamist. Me kipume nt ajurünnakul ideid üheaegselt otsima ja hindama ning oleme seetõttu liiga kriitilised. Kui aga paned ideevälgatuse kirja, saad hiljem mõelda, mis see siis oli. Pabermärkmikku saad kritseldada nii pilte kui näiteks erinevaid ideid ühendavaid noolekesi, ruute, skeeme jt. See korrastab mõtlemist, toetamaks õppimist, probleemilahendust ja loovust.
 Strateegiline kritseldamine kui lihtsaim visuaalne keel aitab klaarida ja kommunikeerida kontsepte, tõlkida see seejärel sõnadesse ja teksti.
 
Nii uskumatu, kui see ei tundu, teeb idee kirjapanemine ruumi uutele ideedele – sa ei ketra enam esimest ideed edasi, kuna tead alateadlikult, et see on nüüd turvalises kohas salvestatud.
Suurärimees Aristoteles Onassis propageeris  Forbes’is: “Kanna alati kaasas märkmikku, kuhu kanna sisse iga idee, mis pähe tuleb. Kui kohtad midagi uut, kirjuta üles kõik, mis selle kohta käib. Kui kuuled midagi huvitavat – kirjuta üles. Kirjutades sa aktiveerid mõtlemist. Kui ei kirjuta – ununeb. See on miljonidollariline õppetund, mida ärikoolis ei õpeta!”

Kritseldada saab ka arvutiprogrammi abiga
Lõpuks on kritseldamiseks olemas ka mõnus arvutiprogramm LoveSketch, kus kumerat pliiatsijoont (näiteks autokülje visandamiseks) saab automaatselt kujutada sümmeetriliselt teiseks küljeks ja tekib 3D-skits. Kujutist saab seejärel ruumis keerata, vaadata igast küljest, täiendada, suurendada, vähendada – nagu 3D-programmides ikka.

Vahva on, et jooneosi saab kustutada sama ekraanipliiatsiga lihtviisil maha “kriipsutades” ja eraldi “kummi” polegi vaja kätte võtta. Selle käepärase visandamisvahendi pakub välja tuntud loovust, disaini ja konstrueerimist edendav Belgia firma Creax, kes töötab suuresti Loova Probleemilahenduse Teooria TRIZi põhiselt. Kui vaadata selle firma esitatud teravmeelseid tootearendusi (www.moreinspiration.com), võib saada inspiratsiooni pea iga eluvaldkonna lahenduste kohta. Samas on viited sobivatele võtetele ja lähedastele ideedele samade võtete alusel. Neid lahendusideid on sadu.
Siinjuures soovitaks TRIZi võtteid loometööks vaadata esmalt eestikeelseist raamatuist [2, 3] ja seejärel muidugi ka sajakonnast teiste keelte põhistest kirjutistest. Internetis leiab need ikka märksõnade TRIZ , TIPS (Theory of Inventive Problem Solving) või USIT (Unified Structured Inventive Thinking) all. Ei tohi lasta end häirida TRIZi mitmekülgsusest ja näilisest keerukusest. TRIZ levib maailmas, sest on kahtlemata suure võimsusega probleemilahendaja. Katsume edaspidi ka neid ideid valgustada. Aga – pliiats kätte ja skitseerima, kriipseldama, julgelt ja loovalt!

Vaata veel: Loovustehnikate ülevaade: Kritseldamine (Inseneeria)


ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: