Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Anne Luik: toidu kvaliteet ei seisne ainult toitainete sisalduses

Eesti Maaülikooli teadusprorektor Anne Luik.
Eesti Maaülikooli teadusprorektor Anne Luik. Autor/allikas: PM/Scanpix

Nädala alguses ilmus ajakirjas Annals of Internal Medicine koonduurimus, mille kohaselt ei ole mahetoidu toitainete sisaldus oluliselt kõrgem tavalises toidus leiduvast. Eesti Maaülikooli teadusprorektor ja mahepõllumajanduse spetsialist Anne Luik leiab, et uurimuse meediakajastuses on samas suuresti tähelepanuta jäetud tavapäraste meetoditega kasvatatud toidu pestitsiidide sisaldus. 


Anne Luik

Eesti Maaülikool


Iga ülevaatliku kokkuvõtte puhul on oluline, kus on rõhuasetus. Toitainete sisaldus võib olla sageli samasugune. Ent kui vaadata loomkatseid, siis samasuguse põhitoitainete sisalduse puhul on näiteks rotid alati eelistanud mahetoodet. See on ka meie kohalik uurimuskogemus, kus porgandid mõlemast tootmissüsteemist olid sarnase põhitoitainete sisaldusega. Ainult, et tavaporgandis esines umbrohu ja putukatõrjevahendi jääke küll väga väikeses koguses, kuid rotid eelistasid usaldusväärselt maheporgandeid.


See ongi üks olulisemaid erinevusi tava- ja mahetoidus, mida ka selle ülevaate autorid siiski välja toovad. Vaadates pestitsiidide seiret Euroopas on tavatoodetest sisuliselt pool jääkidega. Seejuures on mitmeste jääkide sisaldus korraga ühes tootes tõusutrendis. Näiteks sagedasti on nõnda nimetatud lubatud piirnormi ületavas tootes veel 4-5 muud jääki, küll aga alla normi. Selle täpne mõju organismile pole teada – siin võib olla sünergia jne.


Kui Eesti seireandmeid vaadata, siis aastate lõikes saab tõdeda, et keskmiselt kuni kaks kolmandikku imporditud tavatoodetest on pestitsiidijääkidega ja üks kolmandik kohalikust toodangust. Igal juhul loovad need inimesele täiendavaid riske. Näiteks konnade puhul on kindlaks tehtud, et juba väga väikene mitmeste jääkide sisaldus tekitab füsioloogilistes talitlustes olulisi muutusi ja rikub paljunemiselundkonna talitlusi. Kohalikes mahetoodetes pole jääke kunagi esinenud. Nii et autorite järeldus selles osas on igati asjakohane.


Sellele lisandub bakterite antibiootikumide resistentsus, mis on tänapäeval väga tõsine probleem. Kuivõrd mahetootmises on nende kasutus viidud miinimumini, sest ainult väga akuutsel juhul võib neid looma tervise päästmiseks kasutada, on sellega nende jääkide esinemine toodetes viidud miinimumini. Tarbides mahetooteid ei arenda me nn. resistentsusaretust.


Samuti on ilmselt praegused toidu kvaliteedi hindamise meetodid, baseerudes üksnes toitainete sisalduse hindamisel, piiratud ning ei kajasta kogu tõde. Nähtavasti on veel väga tähtis, milline suhe on üksikutel komponentidel omavahel. Terviklikumaks hindamiseks arendatud kristallisatsioonimeetod näitab, et mahetooted on sisemiselt paremini korrastatud. See võib seletada ka nende paremat omastatavust, mis on just loomkatsetes välja tulnud.


Lisaks veel üks ülitähtis moment – kestlikuks eksistentsiks peame tänasel päeval toidu kvaliteedi kindlasti siduma keskkonna kvaliteediga. Siin on mahetootmises kindlad eelised – pestitsiidide toime on elurikkusele hävitav. See on nüüd rahva ette jõudnud mesilaste surmana, milles neil oma roll on. Ent samamoodi hävitavad nad väga paljude meie jaoks oluliste parasiitsete ning röövtoiduliste organismide elu. Elurikkuse kadu võib saada saatuslikuks, sest seda tehnoloogiliste vahenditega me kompenseerida ei suuda.


Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: