Piisonid tõmbuvad soojenevas kliimas kokku
Mida soojemaks muutub kliima, seda pisemaks muutuvad piisonid. Nii selgub Kansase ülikooli teadlaste uuringust, mis vaatas, kuidas on viimase 50 aasta jooksul toimunud kliimamuutused mõjutanud Suurel tasandikul elutsevaid mäletsejaid.
Uuringut juhtinud Joseph Craine analüüsis 22 piisonikarja kohta kogutud andmeid, mis hõlmasid infot loomade kaalu, vanuse ja soo kohta. Tegemist oli loomakarjadega, mille kohta olid andmeid kogunud mitmed ülikoolid, mittetulundusühingud, riiklikud asutused ja äriühingud. Nii oli olemas detailne info iga karjas leiduva isendi ja ka kliimaolude kohta.
Lähtuvalt loomakarjades olevate isendite suuruste erinevustest, arvestas Craine välja, et järgmise 50 aasta jooksul muutuvad piisonid väiksemaks ja kaaluvad vähem. Põhjuseks tõsiasi, et kliimamuutus kahandab nende söögiks olevate taimede toiteväärtust, mistõttu kasvavad loomad aeglasemalt.
Craine'i sõnul on soojemate piirkondade rohumaade taimedes vähem valke ning sealsed mäletsejad on väiksemad. Siit ka järeldus, et kliima soojenedes levivad need taimed praegustele piisonite rohumaadele, mistõttu on kahanemine paratamatult nende loomade tulevikuväljavaade.
Erisusi on märgata sõltuvalt elukohast juba praeguste piisonite vahel. Näiteks niiskemas ja jahedamas piirkonnas Lõuna-Dakotas kaalub keskmine seitsmeaastane isane piison veidi üle 860 kg. Oklahomas, kus on soojem, on samasuguste isendite keskmine kaal veidi alla 600 kg. Põhjuseks jällegi eri piirkondade taimede valgusisaldus.
Temperatuurierinevus nende piirkondade vahel on umbes kuus kraadi. See on umbes kolm korda nii palju, kui on ennustatud temperatuuri tõusu eeloleva 75 aasta jooksul.
Sama teooria kehtib ka teiste kariloomade kohta. Kuna aga väiksematest loomadest saab karjapidaja väiksemat tulu, siis on paratamatu, et ees ootavad ka majanduslikud tagasilöögid.
Ajakirjas PLOS ONE ilmunud uuringut vahendas Physorg.com.