Sõprussidemed põhinevad sarnastel isiksusomadustel
Toimetas Katrin Sak
Nii nagu inimestel, on ka loomade hulgas lähedased ja püsivad sõprussidemed. Ebaselgeks on jäänud aga see, mis indiviide sõprussuhetesse seob. Viini ja Zürichi ülikooli teadlased tegid selgeks, et šimpansid valivad endale sõpradeks neid liigikaaslasi, kel on sarnased isiksusomadused. Uuringu tulemused ilmusid ajakirjas Evolution and Human Behaviour.
Töös uuriti kahes erinevas loomaaias elavate šimpanside isiksusomadusi käitumuslikes testides. Samuti tegid teadlased märkmeid selle kohta, millised loomad kõige sagedamini teineteise keha lähedusse istusid. Šimpanside hulgas on see sõprussidemete selgeks märgiks. Seejärel testiti, kas sagedasti üksteise kõrval istuvad loomad omavad pigem sarnaseid või erinevaid isiksustüüpe.
Testidest selgus, et kõige seltsivamad ja julgemad loomad eelistasid teiste seltsivate ja söakate isendite seltskonda. Samal ajal kaldusid häbelikud ja kinnisemad isendid aega veetma endassesulgunud ja ujedate liigikaaslastega. Selline tugev eelistus endataolistega suhtluses on tõenäoliselt kohastumuslik, sest sagedane ühine tegevus äratab suuremat usaldust siis, kui mõlemad partnerid omavad ka sarnaseid käitumuslikke ja emotsionaalseid jooni.
Sellised tulemused peegeldavad sõprussuhete loomist inimeste seas: nimelt püüame me sõlmida sõprust eelkõige nende inimestega, kelle ekstravertsuse tase on meiega sarnane, kes on sama sõbralikud ja julged kui me ise. Tunnus, mis viib ja hoiab sõprussuhetes nii inimahve kui ka inimesi, on seltsivuse ja söakuse sarnasus. Seega ulatub väljend „sarnane armastab sarnast” tagasi meie kaugete esiisadeni.
Loe lisa: Friendships are based on homophily in personality(Medical News Today)