Aasta 2018 andmete järgi on tapamajade töötajad vastutavad rohkem kui 70 miljardi looma tapmise eest igal aastal üle maailma. Ainuüksi 2024. aasta I poolel tapeti Eestis 245 800 siga. See teeb 1891 tapetud siga tööpäevas.

Kuigi katkuaegne mõne tuhande sea ootamatu massitapmine kõlab kriisina, siis tegelikkuses on põllumajandusloomade, sh sigade massiline tapmine Eestis igapäevane tegevus. Praegune loomatööstuse mure oma töötajate vaimse tervise ja sigade kui n-ö pereliikmete hukkamise pärast kõlab topeltstandardina.

Katkuaja katastroof või igapäevane norm?

Alo Tänavots tõstatab oma artiklis praeguse katkuga kaasneva loomatööstuse töötajate vaimse tervise mured ja vajaduse nendega tegeleda. Tema sõnul on sigade eutaneerimine katkuga nakatunud farmides võrreldav leinaga, mis kaasneb lähedase kaotusega. Ta tõstatab ka moraalse dilemma, sest eutanaasia pole "pelgalt tööülesanne".

Olen nõus, et praegu toimuv kriis mõjub veterinaaridele, tapamajatöötajatele ja seotud isikutele emotsionaalselt laastavalt. Me ei tohiks aga unustada, et loomade ellu toomine, et nad siis tappa, on loomatööstuse põhitöö, milleks palgatakse vastavad inimesed.

Tänavotsa mure töötajate leina osas kahvatub, kui tuua selle kõrvale fakt, et katkuvälisel ajal tapetakse parima tervise juures olevaid loomi iga päev tuhandeid. Eelmise aasta I poolaastal tapeti sigu tegevusloaga lihakäitlemisettevõtetes 245 800. See teeb orienteeruvalt 1891 siga ühe tööpäeva jooksul ja nii iga tööpäev. Pealegi on see vaid sigade arv. Võib aga eeldada, et eile tapeti Eestis terveid sigu u 1800. Homme 1800 siga. Peale katku – taas iga päev 1800 elutervet siga.

Tekib küsimus, kas loomatööstust vedavad inimemesed arvavad, et tapamajatöötajad naudivad tervete loomade igapäevast tapmist? Mis on selle igapäevane vaimne kulu? Kas loomatööstuses tegutsevad loomakasvatajad, veterinaarid ja tapamajatöötajad näevad eluterveid loomi enda pereliikmetena? Millise tundega lähevad nad tööle? Kas nad leinavad nende hukkumist enda käe läbi, teades, et seda saaks vältida? Kui jah, siis kas selline ettevõtlus on täna moraalselt ja majanduslikult õigustatud? Kui ei, siis küsimus jääb samaks.

Kui loomade eutaneerimine katku ajal on loomatöösturite jaoks moraalne dilemma ja mure oma töötajate pärast, siis peaks seda olema ka igapäevane loomade tapmine. See toob meid kiiresti loomatööstuse üleüldise moraalse dilemmani. Kuidas on õigustatud igapäevane terve looma tapmine ja sellele eelnud sundvägistamine? Kuidas looma kinnipidamine ebaloomulikes tingimustes ja nende kehade viimase piirini viimine ehk tootlikkuse tõstmine? Kuidas neile valu põhjustamine nii järjest kiirenevate tootmisliinide kui ka töötempost tingitud inimlike vigade tõttu loomade tapaks ettevalmistamisel? Kuidas loomalaste eraldamine ja tootmisse või tapamajja suunamine?

Igapäevane kokkupuude terve ja elujõulise looma tapmise või selleks ettevalmistamisega ei ole kindlasti vaimset tervist toetav. Selline töökeskkond ei saa olla inimesele soodne töökeskkond, kuhu rõõmuga tulla. Artiklis "The Psychological Impact of Slaughterhouse Employment: A Systematic Literature Review" ilmnes, et tapamajatöötajatel on suurem vaimse tervise probleemide ilmnemise risk. Eriti suur oht on neil depressiooni ja ärevuse tekkeks, millele lisanduvad vägivalda toetavad hoiakud.

Artiklis toodi välja, et töökeskkonnaga ja seotud stressoritega toimetulekuks rakendavad tapamajatöötajad nii kohanduvaid ja sobivaid kui ka ebapiisavaid strateegiaid.

Selleks, et mitte näha hirmu ja valu looma silmis, on vaja see tõkestada. Järk-järgult inimene tuimestab end ning terve looma tapmine muutub masinlikuks. Ühtaegu muutub ka inimene masinaks, kes püüab mitte tunda kahju, mida ta teeb.

Kristina Mering kirjutab oma lõputööd kokkuvõtvas artiklis "Tuleb siga, torkan; tuleb järgmine, torkan", et "tapamaja töötajad seevastu rõhutasid, kuidas nad ei saa tööpostil mõelda, et tegu on loomade ja nende kehaosadega. Selle asemel kasutatakse lihatööstuses mõistet "rümp" või "lihakeha", mis viitab sellele, et loom ja tema keha on mõeldud tooteks ehk lahutatud tundevõimelise elusolendi staatusest. See eristus looma ja temalt pärineva liha vahel on üks oluline mõttemehhanism, mis aitab töötajatel emotsioonivabalt oma tegevust analüüsida."

Ükski inimene ei peaks tegelema looma aretamise ja kasvatamisega ainult ühe eesmärgiga: ühel päeval, kui loom on kõige tervem ja elujõulisem, ta tappa. Iga empaatiavõimelise inimese jaoks on see ebanormaalne, vaimselt laastav ja toob kaasa pikaajalised tagajärjed inimese töövõimele ning elule väljaspool tööd.

Loomatööstus majandussektorina on ebaefektiivne ja oht toiduturvalisusele

Ainuke vahe katkuaja ja igapäevase loomade tapmise vahel tundub olevat, et katku tagajärjel ei saa ettevõtte omanik tapetud sigade kehaosadest kasumit. Tänavots kirjutab: "SAK võib viia ka farmi majandusliku jätkusuutlikkuse kadumiseni. Ilma loomadeta pole sissetulekut, kuid laenud, arved ja kohustused jäävad. Paljud seakasvatajad tegutsevad väikestes kogukondades, kus muid töövõimalusi napib."

Pandeemiad on muutunud tänapäeva keskkonnas regulaarseks ja nende juuri võib leida intensiivses loomatööstuses. Aasta-aastalt on loomatööstuse sektor langustrendis ja seda püütakse päästa erinevate toetusmehhanismidega. Covid-19 pandeemia ajal nägime, kuidas mõned ettevõtted suutsid leida uusi suundi ja teised pidid uksed kinni panema.

Kriisid ja muutused on normaalne osa ettevõtlusest, milleks peab valmis olema iga juht. Kui üks ettevõtlusvaldkond ei ole ühiskonnas enam vajalik, moraalselt õigustatud või on lausa kahjulik nii inimese tervisele kui keskkonnale laiemalt, on normaalne alustada protsessi ettevõtlussuuna muutmiseks.

Kui seakatk ja pandeemiad on tõusutrendis intensiivse loomakasvatuse tõttu, on ainuõige alustada loomatööstuse lõpetamisega ja kogukondades uute töövõimaluste tekitamisega.

Hea lahendus on maailmas kasvav trend muuta loomakasvatused näiteks inimesele suunatud taimekasvatusteks. Nii suunatakse tööjõudu jätkusuutlikemasse ja vaimselt vähem ohtu seadvatesse tegevusvaldkondadesse (vt Transfarmation projekt). Eestis on juba aastaid kasvav trend taimse valgu ja taimse piima tootmise suunas. See on toiduturvalisuseks oluline arengusamm, millele võiksid loomakasvatajad oma pilgu pöörata.

Seakatk kui võimalus teha uusi valikuid

Kasutagem praegust kriisi konstruktiivselt. On aeg, et õige informatsioon loomatööstuse igapäeva ja selle mõju kohta jõuaks tarbijani. Mitte ainult jahimeeste, tõuaretajate vaatepunktist, vaid ka loomade, inimeste tervise ja kliima vaatest.

Oma artikli lõpus kutsub Tänavots Eesti Tõusigade Aretusühistu häälekandjana dialoogile. Nii kutsun minagi esitama küsimusi, vaatama peeglisse ja otsustajana mõtlema pikalt: millega õigustame vägivallaga seotud toidutootmist aastal 2025? Milliste riskidega loomadele, inimestele ja looduskeskkonna jätkusuutlikusele oleme valmis leppima? Kuidas toetame inimesi, et nende elu ja töö ei sõltuks loomade ekspluateerimisest? Leian, et peaksime väärtustama toidutootmist, mis on inimesele tervislik, jätkusuutlik ning ei põhjusta loomadele kannatusi.

Ühiskonnana peame otsustama, kas kitsa ringi kasum ja soov säilitada status quo'd kaalub üles kahjud loomadele, inimestele, toiduturvalisusele ja looduskeskkonnale ning kas peaksime hoidma ülal ebatõhusat majandusharu maksumaksja raha ja toetuste najal.

Praeguse kriisi valguses on riigil ja ühiskonnana suur võimalus toetada niisuguste (toiduaine)sektorite arengut, mis ei ole seotud loomade ekspluateerimisega. Tehkem see otsus enne, kui veel sajad tuhanded loomad lõpetavad oma tee tapamajas.

Allikad
BNS/Virumaa Teataja (2021) "Sigade tapmine vähenes" https://virumaateataja.postimees.ee/7327639/sigade-tapmine-vahenes
Karisalu, K., Jürgenson, L. (2024) "Loomakasvatus 2024. aasta I poolaastal" Tõuloomakasvatus 28/2, Eesti Tõuloomakasvatuse Liit EMÜ Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse Instituut
Mering, M. (2017) "Tuleb siga, torkan; tuleb järgmine, torkan…", Müürileht
Tänavots, T (2025) "Sigade Aafrika katk tekitab ka vaimse tervise katastroofi", ERR Novaator
Slade, J., & Alleyne, E. (2021). The psychological impact of slaughterhouse employment: A systematic literature review. Trauma, Violence, and Abuse.
Sõrmus, R (2022) "Statistika toob välja ohusignaalid Eesti loomakasvatuses, sealihaturu olukord endiselt nukker", Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
The Transfarmation Project, https://thetransfarmationproject.org/