Kuigi hoidiste toiteväärtus ajas tasapisi väheneb, ei muutu need õigete säilitustingimuste korral ohtlikuks. "Eelmise aasta moosiga ei ole mingit probleemi, kaks aastat sobib see ka. Vanematega võiks ikkagi vaadata, nuusutada, võib-olla kisselliks keeta või leivasupi sisse panna," kinnitas Tallinna Tehnikaülikooli toiduteadlane Signe Adamberg saates "Vikerhommik".

Mooside säilivust mõjutab mitu tegurit. "Oluline on puhtus, korralik läbikuumutamine, hermeetiliselt või õhukindlalt sulgemine ning muidugi korralikud kaaned," selgitas vanemteadur. Samuti on tähtis hoida hoidiseid jahedas ja pimedas.

Mida teha hallitusega?

Üks sagedasemaid muresid vanemate hoidiste puhul on hallitus, mis armastab kasvada ka magusate mooside pinnal. Signe Adambergi sõnul ei tähenda väike hallitustäpp alati, et terve purgitäis tuleb ära visata. "Kui on tõesti imepisikene hallitus, võiks koorida ära kaks sentimeetrit sealt moosi pealt ja alumine osa võiks olla söödav," juhendas vanemteadur.

Kui hallitust on aga palju ja kogu moosipind karvane, tuleb kogu hoidisest loobuda. Toiduteadlane selgitas, et vedelas keskkonnas liiguvad ained kiiresti ja seeneniidistik tungib sügavale moosi sisse, isegi kui see silmaga nähtav pole. Hallitanud toidu söömist võib seetõttu tema hinnangul võrrelda omal vastutusel toimuva inimkatsega, sest hallitusseened võivad toota mürkaineid, mis on tervisele ohtlikud.  

Levinud arvamuse kohtaselt on moosi säilimiseks vaja ohtralt suhkrut. Adamberg lükkas väite ümber. Kuumtöödeldud mooside puhul on võimalik suhkrukogust märgatavalt vähendada. Piisab juba sellest, kui suhkru osakaal ulatub 20 protsendini. Näiteks võib viie kilo marjade kohta arvestada ühe kilo suhkruga, kui moos korralikult läbi keeta ja õhukindlalt sulgeda.

Sügavkülma võlud

Tänapäeval on paljudele hoidistajatele keldrist olulisemaks abimeheks saanud ka sügavkülm. "Sügavkülmas on need protsessid aeglustunud. Meie kodune tavaline sügavkülm on –20 °C. Aasta jagu säilitamiseks on see väga hea," sõnas Signe Adamberg. Ka sügavkülmutatud marjadega, mida on hoitud üle aasta, ei juhtu midagi ning uue saagi puudumisel võib neid julgelt toiduks kasutada.

Kõik viljad siiski sügavkülma ei sobi. "Ploomi ma hea meelega sügavkülma ei paneks ja isegi kirss muudab tegelikult värvi. Õrnu marju ja õunu ma ka sinna ei paneks," loetles Adamberg. Ka rabarber muutub tema sõnul sügavkülmas struktuurilt imelikuks ja sobib sealt võttes eeskätt kisselliks.

Levinud küsimusele, kas marjad tuleks sügavkülmutada suhkruga või ilma, vastab toiduteadlane, et õiget ega valet vastust pole. "Sügavkülmas seisavad need mõlemat moodi, aga välja võttes võivad olla need suhkruta natukene hapud," selgitab ta. Samas võtavad terved marjad rohkem ruumi ja nende kokkupuutepind õhuga on suurem. Nii võib hõõrutud ja kergelt suhkruga segatud moos olla ruumi kokkuhoiu ja säilivuse mõttes parem valik.

Usalda oma meeli

Moosidega sarnased põhimõtted peavad paika ka teiste hoidiste puhul. Näiteks eelmise aasta marineeritud kurgid on Signe Adambergi kogemuse järgi täiesti söödavad, kuigi ei pruugi olla enam nii head kui värskelt. Riknenud kurgid on pehmed ja lödid. Tööstuslikult toodetud kurkidel on sageli pikem säilivusaeg, kuna neid steriliseeritakse.  

Kukeseente parimaks säilitusviisiks peab toiduteadlane nende kerget läbiküpsetamist ja seejärel külmutamist. Toorelt külmutamise korral muutuvad seened hiljem, kui need uuesti üles sulatatakse, kummiseks.

Kõige olulisemaks abiliseks hoidiste kõlblikkuse hindamisel on aga Adambergi sõnul inimeste enda meeled. "Enne maitsmist võiks ikkagi vaadata silmadega ja nuusutada, sest meie nina on tegelikult igasugustele lõhnadele väga tundlik," rõhutab Adamberg.

Seega võiks tema sõnul alati mõelda, kas toitu, sealhulgas hoidiseid, on ikka vaja ära visata, eriti kui neisse on pandud aega, vaeva ja energiat. "Põhiline on see, et kasutage oma pead, nina ja silmi ja ärge visake ära asju, mis tegelikult võiksid veel täitsa toimida," rõhutas vanemteadur.