Novaatori esimesele teadusluule-konkursile laekus 70 kaastööd

Novaatori esimesele teadlasluule-konkursile laekus kokku 70 kaastööd 27 autorilt. Kirjutasid nii professorid kui üliõpilased, ridu pandi teele eesti-, inglise- ja soome keeles ning vormid ulatusid haikust ja vabavärsist ristriimis poeemini.
Meie jaoks oli eriti tore näha reaal- ja loodusteadlaste sedavõrd agarat osavõttu. Peegeldab see reaktsiooni kuiva teaduskeele pitsitavale vormile või ongi eesti teadlastes peidus avaldumata luulegeen, me ei tea. Igatahes suutsid konkursil osalenud luuletajahakatised meid nii kaastööde sisu, vormi kui ka mahuga pahviks lüüa.
Esikohtade üle otsustamise tegi eriti keeruliseks autorite eri luuletuste taseme kõikumine. Näiteks võisime saada ühelt autorilt ühe suurepärase luuletuse ja kaks keskpärast. Samas kui mõni teine teadlane saatiski kokku kaks luuletust, mis olid mõlemad väga heal tasemel.
Sellest tulenevalt üritasime teistega võrdpildi tekitamiseks hinnata iga autori luuletusi tervikuna. Lisaks peame tunnistama, et Novaatori toimetajate seas pole kirjandus- ega luuleeksperte. Usaldasime oma sisetunnet, võrdlesime eri kaastöid, tõime välja tugevusi ja nõrkusi ning tegime lõpuks otsuse. Peale selle hindasime eraldi neid luuletusi, mis käsitlesid kitsamalt teadusvaldkonda ja neid, mis tegelesid maailmaga laiemalt.
Pärast pikka kaalumist otsustasime žüriiga, kuhu kuulusid Andres Reimann, Airika Harrik, Jaan-Juhan Oidermaa ja Rait Piir, välja anda viis preemiat: esikolmik teadusluule valdkonnas, parim autor varias ning eriauhind parima teostuse eest. Lisaks laseme valida oma lemmiku lugejatel. Kõiki konkursile esitatud luuletusi on võimalik lugeda selleks mõeldud erilehel. Preemiatega pärjatud autorite kaastööd lisasime ka selle loo lõppu.
Võitjad
Teadusvaldkond:
1. koht: Margus Ott
2. koht: MerQ
3. koht: Jaanus Valk
Konkursile laekunud teadusluulest soovime eraldi esile tõsta ka Jaagup Kirme luuletust "Kuidas mõõta lõpmatust?".
Varia auhind:
Riin Viigipuu
Teostuse eripreemia:
Jukka Henry Petteri Nevalainen
Järgnevalt on teil võimalik tutvuda auhinnatud autorite loominguga:
Teadusluule esimene koht: Margus Ott
Armastan kvarke
top-kvarke
down-kvarke
Jumaldan teid, gluuonid
punased
rohelised
sinised
mikroskoopiline värvimuusika
antiroheline
antisinine
antipunane
pöördmuusika
pöördtants
sügaval igaühes meis
ka sinus
Taevalik süvarütm
nüüdsama algav
otsekohe lõppev
lättesse suubuv
Alma mater
Ilmamaa ammendus
toitev nisa
kvark-gluuon
plasma-piimasupp
mikrokosmiline küllusesarv
klimpidega
armastan palavalt
Igavesti teie
makrokosmos
2024.3.16, Ruila
minu näol
on tegemist seenega
kasvan raamatuil
sõpradel
maailmamunal
kännuseenena
ajan hüüfid laiali
iman enda ümbert
toitainerikkust
minu näol
on tegemist seenega
pärmiseen
tegeleb mu näoga
uuristab nahapinda
poeb rakuvahedesse
imab endasse
head-paremat
2023.11.29, Tallinn
Mõttesurm
universum lõpeb soojussurmaga
semiosfääri tabab mõttesurm
kus järgi jäävad vaid
spontaansed tähendusfluktuatsioonid
tähenduse-antitähenduse paarid
mis otsekohe annihileeruvad
seejuures jääb täielik
absoluutne idiootsus
saavutamata
seda ei luba
mõtte määramatuse printsiip
11.05.17, Xiamen
Teadusluule teine koht: MerQ
"Tudeng.Labor"
Jälle labor, ikka labor!
/lˈɑbɒr/, /ˈleɪ.bə/
Mikroob ei maga!
"Akadeemiline vabadus"
Vabadus jagada ja anda,
vaikimisi kõike, mida jaksad, kanda.
vabadus end rohkem teades aina lollimana tunda,
vabadus maksta kõrget hinda.
Vabadus töötada päevast öösse ja hommikusse,
reedest uude töönädalasse,
vabadus tööd pelgalt hobina näidata,
vabadus puhata, et uhkes rahus veel veidi töötada.
Vabadus valida raamid, milles seksikalt üleöö maailma päästa,
vabadus valida ahelaid, mida projektist projekti lohistada,
vabadus kõigest, aga mitte iseennast säästa,
vabadus õhinaga luua ja särada,
vabadus ereda leegiga läbi põleda.
Teadusluule kolmas koht: Jaanus Valk
" I s e e n e s e " n i m e t a v k ä ä n e
Õssis on kirjas
et "iseendal" ja "iseenesel" nimetavat käänet pole
ja muidugi innustab see mind
toda keelelist hästi varjatud haruldust taga otsima
Aga kust "iseenese" nimetavat käänet otsida?
No küllap lausest
Lauses peaks olema kaks nimetavas käändes lauseliiget
Veidi ringi tuhnides ei paista muud üle jäävat
kui et tegu saab olla aluse ja öeldistäitega
kusjuures öeldistäiteks peab muidugi olema see "ise" ise
ja peab seda olema kuidagi eriti esiletoodult ise
nagu ise oma saba kergitades
laskmata seda teha teistel
Aga mis saaks olla ise "ise"
olla "iseise"
Jaatavas lauses ilmselt
"Ainult jumal ongi iseise"
eitavas lauses
"Miski pole iseise"
Lapsikus lauses
"Tahan olla iseise!"
eneseabi lauses
"Ole ikka iseise!"
Kõlavad hästi loosunglikult
Kisub vägisi suurteks tõdedeks kohe
Küllap annaks
inimesed kahte-kolme-nelja lehte lüüa
ja igale väitele
hulga pooldajaid taha saada
ja nende pooldajad
omakorda karvupidi
kokku ajada
Nii ohtlikuna polegi ju ime
et "iseenda" nimetava käände
nimetamisestki
selline tabu saanud on
T õ l k i m i s e k i i t u s e k s
Elu on keeruline ja elutõde veel keerulisem
Katsu sa seda kuidagi lihtsalt kirjeldada
tekst kipub ikka sama keeruline tulema
Inimesed ei saa keerulistest tekstidest aru
Relatiivsusteooria kvantfüüsika
gammasähvatused gravitatsilained
tokamaki tööpõhimõtted
Kus aga häda kõige suurem
seal abi kõige lähem
Keerulisi tekste tuleks
lihtsalt inimestele tõlkida
Tõlkeuniversaalide hulka kuulub ju
lähtekeelse teksti lihtsustumine
Nii et näiteks soovides aru saada
mida paganat too seto lauluimä oma laulus leelotab
tasuks sõnad esmalt ladina keelde panna
seejärel ladina keelest prantsuse keelde
prantsuse keelest saksa keelde
saksa keelest kindlasti inglise keelde
ja no kui juba inglise keelest
maakeelde tõlkida
siis peaks tähendus juba iga matsi jaoks
piisavalt sile ja sujuv ja selge
ja ladus ja lihtne ja arusaadav olema
Varia auhinna võitja: Riin Viigipuu
Me elame kivist linnades,
kuid savannilooma süda
meie ürgsetes hingedes
segadust külvab üha.
Kardame tubades pimedust,
kuigi lukus on uks,
mitte ekraanide helendust,
mis päriselt teeb meid rahutuks
Endast näidata julgeme
vaid kõige paremat poolt,
kui vaja, siis kaamera sulgeme,
et klantspilt ei laguneks koost.
Ei tohi ju irduda karjast,
et hoida end lõvi hammaste eest,
kuid lõvi on nähtud vaid loomaaias
ja üksildus hoopis närib meid seest.
Kes üldse on meie kari
neis alati tühjades tubades?
Kas tõesti lemmik telesari
kindlat kohtumist lubades?
Istudes kulgeb me elutee,
paisudes toidust heast,
ning savanniloom me sees,
meid ohu eest kaitsta ei tea.
Teostuse eripreemia võitja: Jukka Henry Petteri Nevalainen
Häiriö
...
Puuttuvat baryonit
Pimeää touhua
kosminen valtataistelu on pimeää touhua
pimeä aine hallitsee massallaan maailmankaikkeutta
rautaisella painovoimaotteellaan se luo galaksit
ja kosmoksen rakenteen
pimeä aine tuo kaaokseen järjestyksen
jota elämänkin syntyyn tarvitaan
Pimeä aine on valistunut diktaattori
pimeä energia puolestaan
kiihdyttää maailmankaikkeuden laajenemista
puskee galakseja erilleen toisistaan
repii lopulta avaruudenkin hajalle
tuhoaa järjestyksen
Pimeä energia on terroristijärjestö
todellinen valta piiloutuu katseelta
siinä välissä galaksit synnyttävät tähtiä
lämpö sydämissään
ne ydinfuusion kautta tuottavat energiaa
valaistakseen maailmaa
siinä välissä ihminen
yrittää raapia rahat kasaan
sähkölaskua varten
ettei tulisi pimeä asunto
Loe kõiki luuletusi luulekonkursi erilehelt.
Toimetaja: Andres Reimann