Mõni tund pärast seda, kui Vladimir Putin kutsus septembris välja mobilisatsiooni, hakkas sotsiaalmeedias ringlema video, millel on näha pikki autode järjekordi Soome-Vene piiril.

Soome piirivalve juhtis kiiresti tähelepanu, et tegu on võltsinguga. Mõned videod filmiti varem ja on nüüd kontekstist välja võetud, kirjutati Twitteris. Säuts jõudis kiiresti Soome rahvusringhäälingu Yle uudisteportaali.

Piirivalve ja Yle vastus toob esile Soome väärinforformatsiooni vastase edu üliolulise elemendi, milleks on kõrge avalikkuse usaldus võimude suhtes.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) raporti järgi usaldab Soome valitsust 71 protsenti Soome elanikkonnast, samas kui riikide keskmine näitaja on 41 protsenti.

Lisaks valitsusele on usaldus kõrge ka parlamendi, riigiteenistuse, politsei ja meedia vastu.

Avatud ühiskonna instituudi iga-aastases uuringus on Soome väärinformatsioonile vastupanuvõimet mõõtva indeksi ülemaailmses tabelis esikohal. See ei tähenda, et soomlased usuksid kõike, mida nad ajalehtedest loevad, ega otsi kunagi teavet sotsiaalmeediast. Küll aga suudab enamik teavet kriitiliselt hinnata. Ka Eestis on meediakirjaoskuse seis päris hea, paiknedes samas tabelis neljandal kohal.  

Haridus enne regulatsioone

Indeksi koostajad rõhutavad väärinfo tõrjumisel hariduse tähtsust regulatsioonide üle. Samas möönavad nad, et teatud juhtudel on keelud ja piirangud hädavajalikud. Laiemalt järeldasid uuringu koostajad, et väärinfo pärast muretsevad vähem liberaalsete ja demokraatlike valitsustega riikides elavad inimesed. Seda seetõttu, et erinevalt riikidest, kus demokraatlikud institutsioonid puuduvad või on piiratud, on nendes ühiskondades väärinfo temaatika järjepidevalt avaliku arutelu all.

Lisaks selgus, et rohkem läheb väärinfoga seonduvad probleemid korda kõrgema haridustasemega inimestele, kellel on ühtlasi paremad digitaalsed oskused. Vähem tunti väärinfo pärast muret näiteks mõnedes Kesk-Aasia ja Ida-Euroopa riikides, kus meediavabadus on piiratud. Seega just piirkonnad, kus inimesed ei muretse üleliia väärinfo pärast, on selle suhtes iseäranis haavatavad.

Soome eeskuju 

Vahevalimiste lähenemine paneb USA vastupanuvõime võidelda väärinfoga tõsiselt proovile. Valeuudiste probleem ja selle tegelikud tagajärjed on enam kui kunagi varem tähelepanu keskpunktis. Vaatamata sellele, et sotsiaalmeedias on pööratud valede ja eksitavate väidete käsitlemisele, sealhulgas tehnoloogiahiiglaste endi poolt, suuremat tähelepanu, imbub valeinfot filtritest endiselt läbi.

Üks võimalus olukorra parandamiseks on võtta eeskujuks Soome koolisüsteemist, mis on seal valeuudiste vastase võitluse nurgakivi. Kriitiline mõtlemine ja meediakirjaoskus on Soomes olnud õppekava osa pikka aega. Üldiselt arvataksegi, et haritumad inimesed on rohkem informeeritud, mõtlevad kriitilisemalt ja langevad väiksema tõenäosusega valeuudiste lõksu. Samuti on leitud, et haritumad inimesed tunnevad, et neil on suurem kontroll oma elu üle ning nad ei usu lihtsatesse lahendustesse.

Teine oluline kaitseliin, mis aitab võidelda valeuudiste vastu, on valitsuse riiklik hädaolukordade varustusagentuur. Soomel on riiklikult rahastatav süsteem, mille raames teeb valitsus koostööd eraettevõtete ja meediaga, et suurendada ühiskonna vastupanuvõimet ohtudele ja valmistada inimesi ette häireteks, ütles Markus Kokko, Euroopa hübriidohtude vastu võitlemise tippkeskuse kommunikatsioonijuht.

Samuti tegutseb Soomes hulk vabaühendusi ja vabatahtlikke organisatsioone, mis võitlevad valeuudiste vastu.