Walesi prügimägi peidab 500 miljoni dollari väärtuses bitcoin'e
Aastal 2013 tänases vääringus 500 miljoni dollari jagu bitcoin'e prügikasti visanud waleslane taotleb kohalikult omavalitsuselt luba prügila läbi otsimiseks. Võib vaid oletada, kas ta on valmis sama altilt pankrotiga riskima ka aasta lõpus, märgib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Uue aasta algusega kaasneb tavaliselt ennustamine järgmise mõnesaja päeva jooksul toimuva kohta. Seda tehakse hoolimata pingutuse lootusetusest. Iga ennustaja teab, et varasematel aastatel tehtud prognoosid ei pidanud paika. Põhjuseks peab ta aga teiste rumalust, ta ise on muidugi erandjuhtum.
Tehnoloogia valdkonnas tehtavate ennustustega esile tulevad vastuolud vaid kinnitavad, kui suur on määramatus. Näiteks ususvad ühed, et bitcoin'i väärtus kasvab ja ületab senise rekordi. Peetakse tõenäoliseks, et hetkeväärtus duubeldub ja jõuab 100 000 dollari piirini. Teised peavad tõenäolisemaks suurt langust, viidates kasvõi süsteemi elektrikulule, mis on kaheksa korda suurem kui Facebooki ja Google'i teenustele kuluv elektrienergia kokku.
Bitcoin'idega arveldamiseks ja nende kaevandamiseks kulutatakse aastas 143 teravatttunni jagu elektrienergiat, üle 17 korra rohkem kui tarbib seda Eesti. Planeedi suurimad IT-teenused kokku kasutavad 205 TWh aastas, millest bitcoin moodustab seega 70 protsenti. Google tarbib umbes 12 TWh ja Facebook-Meta vajab oma ülesannete täitmiseks vaid 5 TWh.
Pole teada, kui palju mõjutab Euroopa kõrge elektrihind bitcoin'iga majandamist. Novembris palus Rootsi, et Euroopa Liit keelaks bitcoin'i kaevandamise, sest elektrit on talvel vaja muude ülesannete jaoks. Probleem pole ainult krüptovääringu kaevandamises, sest üks bitcoin'i tehing nõuab keskmiselt 1173 kilovatt-tunni jagu elektrit. Ühendkuningriigis piisaks tehingule kuluvast keskmise kodu elektriga varustamiseks kolmeks kuuks.
Teadmata, mis suunas liigub alanud aastal ainult inimeste usul rajanev krüptoraha väärtus, võib olla kindel, et waleslase James Howellsi meeleolu muutub üha mõrumaks. Iga inimest võib tabada hetkeline meeltesegadus. Jamesiga juhtus nii 2013. aastal, kui viskas ekslikult laual olnud arvuti kõvaketta prügikasti. Järgmisel päeval tühjendas abikaasa prügianuma ja selle sisu jõudis prügimäele.
Möödus veel natukene aega, kuni James hakkas mäluseadet otsima. Nimelt oli sellele talletatud tema bitcoin'i omandit kinnitav võti. Krüptoraha väärtus oli toona mõnisada dollarit.
Praegu oleks James kõvaketta sisu väärt umbes 500 miljonit dollarit. Seetõttu palus mees luba kogu prügila läbi sõeluda. Kohalik omavalitsus keeldus, lohutades meest, et ta võiks kaotusega leppida, kuna tema kõvaketas oleks tänaseks läbiroostetanud ja hävinud. James püüab vastu argumenteerida, et isegi 2003. aastal taevast kukkunud kosmosesüstiku kõvaketta sisu suudeti taastada, kuigi andmekandja oli valmistatud klaasplaatidest.
Juhul kui bitcoin'i väärtus kasvab, võib omavalitsuse riskitaluvus kasvada ja prügimägi läheb sõelumisele. Peopesa suuruse asjakese leidmise lootus on isegi siis kaduvväike. Prügila ümberkaevamise majanduslik kulu oleks väga suur, mille osakulude kasutu kandmine viiks ka Jamesi pankrotti. Langeks bitcoin'i väärtus, kasvaks Jamesi stress teadmises, et ta ei suutnud õigel ajal omavalitsust tööle kannustada. Seega jääb James Howellsi saatus üheks alanud aasta ennustuseks.
Absoluutse kindlusega võib väita, et miljonid inimesed alustasid uue aastaga kaalulangetamise lubaduste täitmist. Sellel teemal poleks sobilik midagi ennustada, soovimata kellegi motivatsiooni õõnestada. Vastus on küll teada, aga parem jäägu see Google'i pakkuda või siis kohtutakse tõega ise kusagil veebruari lõpus.
Huvitavamaks oletuseks võib kujuneda McDonaldsi algatuse levimine Hiinast kaugemale. Kiirtoidukett paigutas üksikutesse söögikohtadesse toolide asemel statsionaarsed jalgrattad. Sööja saab energia varude taastamise ajal osa sellest kohapeal ära kasutada.
Firma selgitas, et vändatavad istmed aitavad vähendada klientide kiirtoidu söömisega kaasnevat süütunnet. Bioloogilise energiakuluga saab klient laadida näiteks mobiiltelefoni. Tema tuju peaks tõstma ka teadmine, et ratas valmistatakse taaskasutatud plastist ja tema patu piiril söömise abil edendatakse riigi liikumist jätkusuutlikuma keskkonna poole.
Keskkonnasäästlikkus ongi üks vähestest teemadest, milles langevad kokku paljud ennustused. Väljakutseks jääb küsimus, millise tehnoloogia abil seda edendatakse. Senine kogemus kipub toetama selliste ideede realiseerumist, mis paistavad esialgu naeruväärsetena.
Seega, jälgige treeningvahendite jõudmist kiirsöögikohtadesse ja hoidke Jamesile pöialt!
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"