Teadus 3 minutiga |Lahendades probleemi üle 1,4 miljardi inimese jaoks
Iga viies inimene kannatab migreeni käes. Migreen on maailmas esinemissageduselt kolmandal ning puude põhjustajana seitsmendal kohal, kirjutab Tartu Ülikooli neuroteaduste doktorant Triinu Niiberg-Pikksööt.
Iga-aastased kulud migreeni ravile ületavad ainuüksi Euroopas 155 miljardi euro piiri. Migreeni all kannatavad inimesed ei saa tööl käia ega tööl olles vajalikul määral keskenduda. Noorte õppimine on häiritud, karjäärivalikud piiratud ning nende pereliikmete koormus suureneb.
Tegemist on tõsise tervishoiuprobleemiga, ent ravile jõuab ainult üks kuni neli protsenti inimestest. Kuidas jõuaks tõenduspõhine päriselt toimiv ravi rohkemate inimesteni? Digitaalsed lahendused on jõudmas ka tervishoidu. Näiteks on uuritud mitmeid digilahendusi kroonilise valu, depressiooni ja ärevushäirete ravis.
Mina uurin Migrevention digitaalse peavalukliiniku pakutavat lahendust. Selles on kogu ravi – sealhulgas peavaluõe, kliinilise psühholoogi, füsioterapeudi ja neuroloogi teenused – viidud digitaalsele kujule. Võrdlen selle lahenduse toimimist, ligipääsetavust, sobivust erinevatele inimestele, rahulolu saadud teenustega ning kulutõhusust tavapärase silmast-silma raviplaaniga.
Sõna "digiravi" seostub paljudele ilmselt videotega. Digiravi võib olla aga palju rohkemat. Minu uuritaval digitaalsel lahendusel on patsiendile suunatud mobiilirakendus ja spetsialistidele suunatud töölaud. Mitte ühtegi teenust ei osutata videokõne vahendusel.
Uurimistöösse on kaasatud 600 inimest, kellest pooled saavad tavapärast ravi ja pooled digitaalselt vahendatud ravi. Mõlemasse rühma kuuluvad uuritavad saavad täpselt samasuguseid ülesandeid, sealjuures jääb ravi endiselt igale ühele tema enda omaks. Hindame ravi toimimist ja muutuse säilimist ka kolme, kuue ja üheksa kuu möödudes ravi alustamisest.
Oleme uuringu läbiviimiseks kaasanud nutikad inimesed neljalt erinevalt erialalt, kes toimetavad täpsete juhiste alusel. Nii on tulemused võrreldavad ja tulevikus ka teistel uurimisrühmadel kontrollitavad. Migreventioni näitel uuritud digitaalseid lahendusi saame tulevikus kasutada ka teiste krooniliste haiguste ravis. Ühtlasi aitame kaasa digitaalselt vahendatud ravi arendamisele.
Tekivad võimalused ravi kohandada vastavalt patsiendi vajadustele, säästa spetsialistide aega, jõuda veelgi rohkemate inimesteni, veelgi kiiremini. Nii paraneb migreeni alal kannatavate inimeste elukvaliteet ja töövõime, ning seda kõike just vastavale inimesele sobivalt ning kodust lahkumata.
Tänan Migreventionit ja Tartu Ülikooli Kliinikumi suurepärase koostöö eest. Aitäh, et aitate kaasa 1,4 miljardi inimese elukvaliteedi paremaks muutmisele.
Triinu Niiberg-Pikksööt on Tartu Ülikooli neuroteaduste doktorant. Loeng valmis konkursi "Teadus 3 minutiga" ülikooli eelvoorus.
Toimetaja: Airika Harrik