Selles filmis tuuakse välja, et viimase saja aasta jooksul on üle kolmveerandi aia- ja põllukultuuri seemnetest kaduma läinud. Tänapäeval eelistatakse toidu suurtootmist ja on hakatud aretama ning eelistama sorte, mis sellega sobiksid.

Moodne seeme ei pea ise tingimata väga haiguskindel olema, sest temaga koos kasutatakse erinevaid taimekaitsevahendeid ja pestitsiide. Samas ei pea see moodne seeme ka nii rasketes tingimustes hakkama saama kui vanad sordid ja loodab juba ette, et teda väetatakse.

Filmis tuuakse välja, kuidas paljudes maailma paikades on väga levinud suurkorporatsioonidele kuuluvate geneetiliselt muundatud seemnete kasutamine. Indias on põllumehed jõudnud enesetappudeni, kuna nad ei ole suutnud tagasi maksta laene, mida nad on võtnud selleks, et neid seemneid kasvatada.

Mina tegelen permakultuuriga ja see tähendab püsivat kultuuri, püsivat põllumajandust. Tegemist on disainisüsteemiga, mis püüab aiapidamist ja tootmist ning ka näiteks linnas elamist kujundada sääraselt, et see oleks looduse seadustega kooskõlas. Permakultuuri ringkonnas on ka inimesi, kes tegelevad seemnete kogumise ja hoidmise ning seemnepankadega.

Kuidas on seemneid üldse tänapäeva jõudnud? Inimesed on neid pidevalt edasi andnud, kasvatanud, pärandanud. Kuskil on neid ka aretatud, samas on need olnud alati kättesaadavad.

Praegu tuleb juba Euroopa Liidult ports direktiive ja Euroopa tasandil on olemas register, kus on ära märgitud, millised sordid eksisteerivad ja millised on kaitse all. Probleem on selles, et pärandsordid (nagu näiteks vanaema uba) ei ole täpselt defineeritud ega registreeritud.

Vanaema ei või mulle praeguste seaduste järgi oma seemet vahetada, kinkida ega müüa, sest see pole registreeritud seeme. Seda nüanssi peab teadma kasvõi sellepärast, et mitte praeguseid seaduseid rikkuda.

See seeme, mille ma poest ostan, pole tõenäoliselt minu vaaremade-vaarisade hoituid ega kasvatatud. Tõenäoliselt pole see kohanenud sellega, et kasvada Eestimaa mullas või sinu piirkonna ilmaolude käes.

Kas ma saan poest ostetud seemnetest võrsunud taimede seemned kokku koguda ja uuesti maha panna? Hübriidseemnete puhul pole see võimalik. Need on märgisega H või F ja need on inimeste hulgas tegelikult väga levinud, sest võivad anda mugavalt suurt ja maitsvat saaki, aga nendega ongi see probleem, et neilt ei saa ise seemneid koguda.

Seni kuni poed ja piirid on lahti ja suurfirmad neid seemneid toodavad, on kõik justkui korras. Aga kui on mingi häiring või muudatus, siis võib tekida teine olukord ja me peaksime ühiskonnana selleks valmis olema.

ETV2s jätkub keskkonnakuu filmiprogramm 28. mail kell 20.05 linastuva dokumentaaliga "Seeme – rääkimata lugu". Film jälgib kirglikke seemnevardjaid, kes kaitsevad inimkonna 12 000 aasta vanust pärandit. Amazonase metsik botaanikauurija Joe Simcox, lõbus "Seemne-Noa" Will Bonsall ja lootusrikas India naine Suman annavad seemnete loole rikkuse ning sügavuse. Kaunis makrofotograafia ja animatsioon toovad toidu mitmekesisuse teema ajalooliselt ning kultuuriliselt tabavalt esile.