Tervis

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

23.09.17 ... Kuigi Eestis siirdatakse juba erinevaid elundeid, on südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Teadlased otsivad 100-aastaste eestlaste mikroobidest ravivõimalusi

21.09.17 ... Tartu ülikooli teadlased hakkavad uurima, kuidas pärast taasiseseisvumist sündinud inimeste mikrobiokooslused erinevad 100 aastat tagasi sündinud eestlaste omadest.

Metaanalüüs: sperma võib peita vähemalt 26 viirust

21.09.17 ... Möödunud aastal Ladina-Ameerikas möllanud Zika epideemia kõrghetkel selgus paljude hirmuks, et viirus võib kanduda edasi sugulisel teel ja püsida ise seemnevedelikus elus kuni kuus kuud. Avastuse peale teaduskirjandust põhjalikumalt seiranud teadlased teatavad nüüd, et kinnitatud andmetel suudab elada spermas vähemalt 26 erinevat viirust.

DNA jupp muudab süütu valgu Alzheimeri tõve "timukaks"

21.09.17 ... Vaid üks DNA jupp suudab kergitada Alzheimeri tõppe haigestumise riski kuni 12 korda. Teadlased on nüüd välja selgitanud, kuidas suudab geen tekitada muidu kahjutu valgu abil ajus sedavõrd ulatuslikke kahjustusi.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

20.09.17 ... Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Mainekas grant aitab Eesti teadlaste tarka vähiravimit tuua apteegiletile

19.09.17 ... Tartu ülikooli teadlased on välja töötanud targa vähiravimi - uudse kullerpeptiidi, mis veresoontesse süstituna otsib üles vähirakud ja jätab kahjustamata terved koed.

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

19.09.17 ... Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Tööl istutud tagumikutunnid ei taga töö tulemuslikkust

19.09.17 ... Kas oluline on tööl käia või tööd teha? Ja kas on oluline ka see, millal ja kus tööd teha, et see ka oodatud tulemuseni jõuaks? Tehnikaülikooli teadlaste värskes uuringus on vastus.

Eestis sündis laps külmutatud munasarjakoest

18.09.17 ... Maailmas on umbes 70 last, kes on sündinud tänu sellele, et nende emade munasarjakudet on külmutatud. Ilma selle keeruka protseduurita poleks neil vähidiagnoosiga naistel ilmselt olnud kunagi võimalik emaks saada.

Kehv õhk ja valgus põhjustavad põhikooli jooksul kuni aastast mahajäävust

17.09.17 ... Kehv sisekliima ehk vale temperatuur, õhuniiskus, valgus ja õhu liikumine võib põhjustada teadmistes kuni aastast mahajäävust põhikooli lastel ning ligi 15-protsendilist tööviljakuse langust kontoritöötajatel.

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

16.09.17 ... Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Lugeja küsib: miks on samas kontoris mõnel inimesel külm, teisel palav?

14.09.17 ... Lugeja ja televaataja Mait küsis meilt juba kevadel, miks tajuvad inimesed samas ruumis temperatuuri erinevalt ehk miks on mõnel kontoris pidevalt külm, teisel palav?

"Pealtnägija" otsis üles välgutabamuse saanud eestlased

13.09.17 ... Välk on hirmutanud ja lummanud inimesi aegade algusest. Vanarahvas uskus, et välgu läbi kõneleb jumal või siis hoopis vanapagan. Teadlaste sõnul sünnitas välk elu maal, kui lõi ürgpuljongisse, ja andis inimesele tule. Eestit suve lõpus tabanud äikesetormide valguses otsustas "Pealtnägija" üles otsida need harukordsed inimesed, kes said välgutabamuse ja jäid ellu.

Alkoholitööstus eksitab alkoholi joomise ja vähiriski seoste kajastamisel

13.09.17 ... Alkohol on üks riskifaktor erinevate vähitüüpide puhul – nii väidab suurem hulk teadusuuringuid. Samas on uuringuid, mis väidavad, et see seos pole nii otsene. Briti ja rootsi teadlaste ühisuuringust selgub aga asjaolu, et alkoholitööstusega seotud organisatsioonid esitavad alkoholi ja vähi seoste alaseid uuringuid moonutatuna ning endale sobivas fookuses.

Parasiidid surevad välja (ja see on halb)

11.09.17 ... Aastaks 2070 võib kliimamuutuste tõttu välja surra kuni kolmandik maailmas elavatest parasiidiliikidest. Kuigi esmapilgul võib näha selles vaid positiivset, hoiatavad teadlased, et paljude parasiitide kadumine toob kaasa inimestele ohtlike haigustekitajate laiema leviku.

Inimeste evolutsioon pole peatunud, pikaealisus on endiselt hinnas

10.09.17 ... Utreeritult öeldes on iga inimese peaeesmärk elus paljuneda. Samas elavad inimesed kordades kauem, kui läheks tarvis oma geenide edasi andmiseks. Kümneid tuhandeid inimesi haaranud uuring viitab nüüd, et looduslik valik pole sellele vaatamata peatunud. Endiselt juuritakse aeglaselt, kuid sihikindlalt välja inimeste eluiga lühendavaid kahjulikke mutatsioone.

Mart Saarma on lähedal Parkinsoni tõve ravi läbimurdele

10.09.17 ... Laboratoorsetest alusuuringutest, mis algasid 15 aasta eest, on Helsingi ülikooli professor akadeemik Mart Saarma jõudmas kliiniliste katsetusteni. Lootus on tuua turule närvikasvufaktoril põhinevad ravimid, mis võivad olla läbimurre parkinsoni tõve ravis.

Irja Lutsar: viis soovitust Eestis HIV-i epideemia peatamiseks

10.09.17 ... HIV-i epideemia on võimalik Eestis peatada teadlaste abiga, on Tartu ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar veendunud, kuid kui ka sotsiaalministeeriumil on sama huvi, peaks ministeerium panustama teadusuuringutesse.

Hommiku- ja õhtuinimeste vahel laiutab palgalõhe

09.09.17 ... Õhtuinimestel on väiksem tõenäosus saada kõrgemat palka. See, et õhtuinimesed oma geenide järgi on kehvemas positsioonis, tähendab diskrimineerimist geenide põhjal.

Veebidokk: suur hulk eestimaalasi ei tea, et on C-hepatiidihaiged

09.09.17 ... Pärast üht rutiinset tervisekontrolli kutsus infektsionist Elle enda juurde jutuajamisele ning teatas, et tal on C-hepatiit. "See oli tõeline kirvelöök," kirjeldab Elle ehmatust, mis teda diagnoosi kuuldes tabas. See on hea näide reaalsusest: Eestis on suur hulk täiesti tavalisi inimesi, kes ei teagi, et nad C-hepatiiti põevad.

Kehavälist viljastamist saab teha täpsemaks ja odavamaks

08.09.17 ... Tänapäeval sünnib Eestis kuni viis protsenti kõikidest lastest viisil, kus munarakk ja sperm on viidud kokku väljaspool emaüsa. Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse teadlased on aga välja töötanud testi, mis aitab seda keerukat ja kurnavat protseduuri teha täpsemaks ja maksumaksjale odavamaks.

Geenid määravad selle, kui hästi ravim meile mõjub

08.09.17 ... Farmakogeneetika on keerulise nimega valdkond, mis aga lahtiseletatult tähendab seda, kuidas meie geenid mõjutavad ravimite imendumist.

Menopausi saab geenitestiga ette ennustada

07.09.17 ... Triin Laisk-Podar on Tartu ülikooli arstiteaduskonna geneetika teadur, kes on koos Eesti Geenivaramu teadlastega välja töötanud testi, mille abil saab prognoosida, millal algab naisel menopaus.

Personaalmeditsiin ei kaota ravijärjekordi, vaid ennetab haigestumist

07.09.17 ... Mõiste personaalmeditsiin võtsid Eestis ametlikult kasutusele poliitikakujundajad, ehkki mujal maailmas on kasutusel pigem personaalne meditsiin (personal medicine), uuema mõistena ka täppismeditsiin (precision medicine). Milline teadus peitub nende mõistete taga, uuris ETV teadussaade “Uudishimu tippkeskus”.

Pikaajaline antidepressantide kasutamine võib vähendada vaimset võimekust

05.09.17 ... Pikaajalise uuringu tulemused näitavad, et skisofreeniahaigetel inimestel, kes kasutasid pika aja vältel suures koguses rahusteid või antidepressante vähenes vaime võimekus. Samas neil, kes võtsid rahusteid või antidepressante vähem ja pidasid ravikuuri vahel pika pausi, kognitiivsete võimete vähenemist ei täheldatud.

Rohke alkoholitarbimine mõjutab meeste ja naiste ajusid erinevalt

04.09.17 ... Teaduskatsed on ammu näidanud, et noorte meeste ja naiste ajud muutuvad rohke alkoholitarbimise järel, kuid seni oli teadmata, et need muutused on meeste ja naiste puhul väga erinevad.

Veebidokk: kõrgvererõhktõbi pole normaalsus, kuid on eluga kohandatav

02.09.17 ... Vale toitumine, vale elustiil, aga ka loomulik kulumine ja vananemine – Läänemaal, Palivere alevikus elav pensionär Reet Kaar usub, et need asjad võivad olla kõrgvererõhutõve põhjused. Haigus esineb tihti vanadel, üha sagedamini ka noortel, kuid arstid rõhutavad, et see ei ole "normaalne" vananemise juurde kuuluv osa.

Pistelistes kontrollides jääb vahele vaid murdosa dopingukasutajatest

31.08.17 ... Kahel 2011. aastal toimunud rahvusvahelisel suurvõistlusel osalenud sportlaste seas korraldatud küsitluse alusel kasutas neist eelneva aasta vältel dopingut enam kui 40 protsenti. Näitaja ületab kordades pistelistes kontrollides vahelejäänute hulka.

Parema haridusega inimeste parema tervise taga on paremad töötingimused

30.08.17 ... Vaatamata sellele, et suremus on kogu Euroopas viimastel kümnenditel jätkuvalt langenud, pole muutunud see, et madalama sissetuleku, hariduse ja tööalase positsiooniga inimestel on reeglina kõrgem suremus ja kehvem tervis kui paremal järjel inimestel, selgub Euroopa sotsiaaluuringu andmetest.

Juho Kalberg: meie rasvuvad lapsed tuleb päästa meie eneste käest

29.08.17 ... Me lapsed on rasvunud ja jama on majas, kirjutab Juho Kalberg Telliskivi seltsist ja lisab konkreetsed ettepanekud, kuidas olukorda muuta. Alustada tuleks laste jala käima saamisest.

Veebidokk: täisväärtuslik elu rinnavähiga

26.08.17 ... Igal aastal diagnoositakse Eestis rinnavähk rohkem kui 700 naisel. Tugeva vähisoodumusega suguvõsast pärit Merike Värikul eemaldati rinnavähi tõttu osa lümfisõlmedest, rinnad ning munasarjad ning ta läbis ülirängaks osutunud keemiaravi.

Doktoritöö kinnitab: Eesti õpilased liiguvad murettekitavalt vähe

24.08.17 ... Tervise seisukohalt liigub igal koolipäeval piisavalt vaid veerand 7–13-aastastest õpilastest. Samas ei täida soovituslikku liikumisaktiivsust mitte ühelgi koolipäeval ligikaudu viiendik koolinoortest. 

Teedrajav doktoritöö näitab, kuidas kasutada genoomiinfot ravimiarenduses

22.08.17 ... Täna Tartu ülikoolis doktoritööd kaitsev Silva Kasela leidis molekulid, millest ühed võivad sobida esimest tüüpi diabeedi raviks ja teised vähkkasvajatega võitlemiseks. 

Esimene märk Alzheimeri tõve kujunemisest – lõhn

22.08.17 ... Teadlased on välja toonud ühe sümptomi, mis ühena esimestest annab aimu võimalikust Alzheimeri tõve kujunemisest. See loob võimaluse haiguse jälile saada juba väga varases staadiumis ning pidurdada haiguse kulgu.

Veebidokk: elu eluaegse närvihaigusega

19.08.17 ... Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Probiootikum aitab ennetada imikutel eluohtlike põletike teket

18.08.17 ... Imikute soolestikku õigel ajal õigete bakteritega täiendades on võimalik ennetada eluohtliku tervet keha haarava põletiku teket, näitab tuhandeid vastsündinuid haaranud katse. Uuring viitab, et probiootikumid võivad kohati tõesti tervist tugevdada. Samas näib sõltuvat kõik kasutatavast bakteritüvest.

Uudne meetod kasutab maohaavade raviks mullimootorit

18.08.17 ... Selleks, et ravim paremini raviks, on teinekord tarvis talle juurde anda veidi vurtsu. Nüüd ongi Ameerika teadlased välja töötanud uudse ravimi kohaletoimetamise viisi, kus väikesed ravimit sisaldavad kerakesed liiguvad patsiendi kõhus ringi mullimootori abil.

ERR.ee veebidokkide sari: seitse vaadet ravikindlustusele

18.08.17 ... Haigekassa saab veerandsaja aastaseks. ERR.ee küsis läbi seitsme videoloo, kas ja kuidas on ravikindlustusest Eesti inimestele kasu olnud. Sestap palusime oma lugu jagada seitsmel tavalisel inimesel üle Eesti. Nad on meditsiinitöötajad, pereemad, pensioniealised ja noored, kes on seisnud või seisavad siiani silmitsi mõne raske haigusega.

Alternatiivmeditsiiniga piirdumine kasvatab vähihaigete suremust kordades

17.08.17 ... Vähi vastu alternatiivmeditsiinist abi otsivate inimeste suremusrisk ületab tavameditsiiniga piirduvate patsientide suremust kohati enam kui viis korda, viitab värske uuring. Tulemuste kohaselt puudub kasutatavatel ravivõtetel sageli soovitud mõju või on need organismile otseselt kahjulikud.

Üksildus võib tappa sama agaralt kui sigaretid või ülekaal

16.08.17 ... Inimesed on sotsiaalsed elukad. Kümneid tuhandeid aastaid oli ellujäämise üheks pandiks just inimeste omavaheline koostöö. Ühe populaarse hüpotees kohaselt aitas seda kannustada sotsiaalsuhete vastand – üksildus ja sellega seonduv ebamugavustunne. Mündi teisi küljena võib üksildus ja sotsiaalne isolatsioon tappa tänapäeval inimesi sama tõhusalt kui suitsetamise või rasvumise kõrvalmõjud.

"Tervislik" ülekaal kergitab südamehaiguste riski

15.08.17 ... Muude tervisenäitajate poolest tervete, kuid kergelt ülekaaluliste inimeste risk haigestuda südamehaigusse on normaalkaalus olevatest inimestest enam kui neljandiku võrra kõrgem. Uurimuse autorid näevad täelepanekut järjekordsena märgina, et nn tervisliku ülekaalu näol on tegu pigem müüdi kui tegelikkusega.

HIV kaoks Eestist ühe inimpõlvega, kuid inimesed pole laborihiired

12.08.17 ... Tänapäevane meditsiin on Eestis epideemiaks muutunud HI-viiruse ravis nii kaugele arenenud, et rakubioloog Rein Sikuti hinnangul oleks kogu haigus võimalik maailmast ühe inimpõlve jooksul täiesti kaotada. Paraku pole inimesed laborihiired ning Eestis on HIV muutumas süstivate narkomaanide haigusest üha enam tavaliste keskealiste pereinimeste tõveks, selgus arvamusfestivali arutelul.

Hemofiilia on ravitav, kuid ravi kvaliteet on kalliduse tõttu ebaühtlane

11.08.17 ... Hemofiilia on üks veritsustõbedest, keda enamus meist mäletab ajaloo tunnist kui Euroopa kuninglikes perekondades ringi liikunud ja surma toonud haigust. Vere hüübimisfaktorite puudust on juba mõned aastakümned võimalik meditsiiniliselt kompenseerida – sellegipoolest on haigus endiselt problemaatiline. Tartu ülikooli külastas Oxfordi ülikooli Hemofiiliakeskuse juht, professor Paul Giangrande, andmaks oma hinnangut olukorrale Eestis.

Lähis-Ida ähvardab vaimsete häirete epideemia

10.08.17 ... Sõda austab haruharva lahinguvälja piire. Käsikäes Lähis-Idas otsese sõjategevuse tõttu hukkunute arvuga on kasvanud hüppeliselt enesetappude hulk ning välditavate krooniliste haiguste ja vaimsete häirete esinemissagedus, näitab uus raport. "Kadunud sugupõlvest" on saamas sada aastat pärast esimese maailmasõja lõppu taas paratamatu reaalsus.

Uuring: biogaasijaamad võivad aidata takistada superbakterite teket

09.08.17 ... Tartu ülikooli keskkonnatehnoloogia doktorant Kärt Kanger uurib antibiootikumresistentsust inimesega seotud keskkondades näiteks nagu reoveepuhastus- või biogaasijaamades.

Geenimuundus noorendab hiire ajutegevust

09.08.17 ... Vanemas eas kipub ajutegevus paindlikkust kaotama. Nõrgenevad õpivõime, mälu ja kohastumusvalmidus.

Lääne teismelisi tõukab kuritegevusele kultuuriruum, mitte ajukeemia

07.08.17 ... Teismeliste kalduvus kuritegevusele polegi nii tugevalt seotud puberteediealise aju eripäraga, selgub värskest uuringust. See lükkab ümber varasema teadmise ning paneb põhjusi otsima kultuurikeskkonnast.

Enneaegsetel lastel on hilisemas elus rohkem ülekaaluga seotud haigusi

07.08.17 ... Enneaegne sündimine jääb mõjutama kogu edasist elu. Aga seda teavad paljud lapsevanemad ilma värske teadusuuringutagi. Nüüd on aga Iisraeli teadlaste uuringu andmetele tuginedes võimalik öelda, et enneaegsena sündimine kõrgendab riski saada diabeet või mõni ülekaalulisusega seotud tervisehäda.

Erakordne operatsioon: Eesti mehele siirdati Helsingis uus süda

04.08.17 ... Juulis tehti Helsingi ülikooli keskhaiglas ajalugu, kui sealse haigla kardiokirurg prof Karl Lemström ja regionaalhaigla kardiokirurg Günter Taal siirdasid ühiselt 54-aastasele Eestist pärit mehele uue südame.

Teadlased muutsid eluohtliku haiguse ennetamiseks kümnete inimembrüote DNAd

02.08.17 ... Võimalus muuta inimesest inimese tegevat DNA-d pole juba enam ammu ulme. Seejuures tehtavate vigade hulk on manitsenud aga seni teadlasi inimgenoomi häkkimisel ettevaatusele. Ameerika ja korea teadlased teatavad nüüd, et neil õnnestus 42 inimembrüos asendada eluohtlikku pärilikku haigust põhjustav geenilõik.

ÕPILASTE TEADUSFESTIVAL 2017

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: