Tervis

Tartu ülikool hakkab tehisintellekti abil vähirakke uurima

21.07.17 ... Tehisintellektid, masinõpe ja tehisnärvivõrgud ei ole vaid ulmefilmide ja robotsõdalastega seotud tulevikutehnoloogia. Tartu ülikooli arvutiteaduste instituut asub tuhandeid inimrakke kujutavaid mikroskoobipilte analüüsima uusima iseõppiva tehnoloogiaga, selleks et varasemast kiiremini ja täpsemalt näiteks vähirakke tuvastada.

Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

17.07.17 ... Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

17.07.17 ... Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Bakterid ujuvad karjas nagu kalad või loomad

17.07.17 ... Paljudel loomadel esineb karjakäitumist ning kaladel parves ujumist, kuid Rootsi teadlaste värskest uuringust selgub, et parves ujumist harrastavad ka mitmed mikroorganismid.

Kehvad peresuhted imikueas põhjustavad lapsel ärevust ja depressiooni

14.07.17 ... Erinevad laste arengut käsitlevad teooriad leiavad, et väga varajase lapsepõlve ajal kogetud pereliikmete vahelised suhted mõjutavad laste emotsionaalset arengut. Samas pole need teooriad saanud seni kinnitust, kuna see nõuab väga pikaajalist uurimist. Nüüd on aga olemas uuring, mis pani selle väite paikapidavuse proovile pikaajalise uuringuga.

Kesine uni keskeas põhjustab hiljem Alzheimeri tõbe

13.07.17 ... Värskest uuringust selgub, et vaid üks magamata öö põhjustab keskealistel inimestel beeta-amüloid hulga tõusu ajus ning seda ka täiesti tervete inimeste puhul.

Vanavanemad tagasid inimese eellaste rahuliku ööune

12.07.17 ... Eakamate inimeste ööuni on sageli lühem ja kergem kui noorematel. See, mida me praegu tõlgendame vanemate puhul unehäiretena võib aga olla pika aja jooksul välja kujunenud ellujäämismehhanism.

Depressioon mõjutab naiste ja meeste ajusid erinevalt

11.07.17 ... Teadlased uurisid depressiooni all kannatavate teismeliste poiste ja tüdrukute ajusid ning leidsid, et nende ajud reageerivad erinevalt. See teadmine tähendab, et ka nende ravile tuleks seega läheneda soopõhiselt ehk neid tuleks ravida erinevalt.

Musklijõud sõltub rohkemast kui vaid raskuste tõstmisest

11.07.17 ... Kas kasulikum on tõsta kergemaid või raskemaid raskusi? Uus uuring ütleb, et oluline roll on hoopis meie ajul, mis määrab ära, kuidas meie lihased töötavad.

Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

10.07.17 ... Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

10.07.17 ... Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Elu mõte tagab rahulikuma ööune

10.07.17 ... Kuidas hindaksite 10 palli skaalal väidet: „Ma tunnen end hästi kui mõtlen minevikus tehtule ja tegevustele, mida kavatsen tulevikus teha“? Mida kõrgema ehk väitega nõustuvama hinde sellele väitele annate, seda rohkem on teie elus mõtet, mis ühtlasi annab teile rahulikuma ööune. Seega tasub harjutada end tegutsema ja neist tegevustest positiivselt mõtlema.

Isikustatud vähivaktsiin tõrjus inimkatsetes edukalt nahavähki

06.07.17 ... Kasvajarakkude DNA põhjal loodud vähivaktsiin aitas kahes kliinilises katses tosinal melanoomi põdenud patsiendil ennetada vähi naasmist vähemalt kahe aasta vältel, teatavad kaks sõltumatut teadlasrühma. Hetkel jääb aga veel ebaselgeks, kui palju personaliseeritud vähivaktsiinid maksma hakkaks ja millal need argikasutusse jõuavad.

Tartu teadlased: haiguste geneetiline risk sõltub inimese päritolust

06.07.17 ... Kui konkreetse inimese geneetilist päritolu mitte arvesse võtta, võib tema DNA põhjal saadud haiguse riski hinnang olla tegelikkusele vastupidine, näitasid Tartu teadlased ajakirjas PLOS ONE ilmunud artiklis.

Suveks vormi? Keha koostise parandamiseks sobivad erinevad dieedid

04.07.17 ... Lai valik erinevaid dieete, madala rasvasisaldusest kuni madala süsivesikusisalduseni ja kõik vahepealne, võivad toimida kehakoostise parandamiseks sama hästi, järeldavad toitumisteadlased uues ülevaateuuringus. Teadmine võimaldab toitumise planeerimises suuremat paindlikkust.

Tuntud vähiuurija Tartus: verevähk pole enam surmatõbi

04.07.17 ... Sageduselt teine verevähi vorm müeloomtõbi, tuntud ka kui müelomatoos või lihtsalt luuüdivähk, ei ole “surma diagnoos”. Kuid paraku pakub aastakümneid kasutusel olnud keemiaravi sellele vaid leevendust, mitte tervenemist. 

Doktoritöö: kes vastutab, kui Eestis sünnib laps, keda vanemad ei soovinud?

03.07.17 ... Kas tervishoiuteenuse osutaja peaks hüvitama lapse ülalpidamiskulud, kui isikud on soovinud lapse saamist vältida, kuid arsti eksimuse tõttu naine siiski rasestub ja sünnitab igas mõttes terve lapse? Aga kui sündiv laps on raske puudega?

Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

02.07.17 ... Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mutandist õllepärm avastab surmavaid haigustekitajaid

29.06.17 ... Seened pole vaid soustimaterjal. Mõned panevad õlle käima, teised laostavad viljapõlde ja kolmandad tekitavad inimestel potentsiaalselt surmaga lõppevaid haigusi. Rühm teadlasi on nüüd välja mõelnud, kuidas muuta harilik pärm biosensoriks, millega otsida ohtlikke haigustekitajaid.

Kellega spordiäpp Endomondo minu andmeid jagab? Magistritöö otsib vastust

28.06.17 ... Nutikellad ja mobiilsed tervise- ja spordirakendused aitavad meil kontrollida enda tervisekäitumist ja kujundada tervislikumaid eluviise. Kuid mis on nende sageli “tasuta” rakenduste tegelik hind, küsib Tartu ülikooli magister Nele Nisu.  

Magistritöö: sünnitusel osalemine võib mehele olla paras katsumus

28.06.17 ... Millised on meeste kogemused perekeskse sünnitusabiga, uuris Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas kaitstud magistritöös Käthlin Vahtel. 

Enne päästmist taga omaenda ohutus

27.06.17 ... Eluga riskides teisi kaasinimesi päästvad kangelased ei olegi hädaolukorras kõige kasulikumad tegelased, selgub värskest teadustööst.

Hea toitumus noorena annab rahulikuma elu ja parema mälu

26.06.17 ... Noores eas tuleb korralikult süüa, siis on täiskasvanuna elu rahulikum ja mälu parem. Niisuguse järelduse võib teha prantsuse teadlaste katsetest, mille tegid nad – tõsi küll – hiirtega.

Austraalias hakati müüma Eestis arendatud piimhappebakteriga toidulisandit

26.06.17 ... Tartu ülikooli patenteeritud piimhappebakter Lactobacillus fermentum ME-3 kogub maailmas üha enam populaarsust. Siiani olid ME-3 sisaldavad toidulisandid müügil 12 riigis, aprillis jõudis uus toidulisand ka Austraalia turule. Teadlased otsivad sõbralikule bakterile üha uusi kasutusalasid. 

Teaduspõhine test: mida tead depressioonist?

21.06.17 ... Märtsi alguses avaldatud Eesti tervisepoliitika analüüsi vahearuanne maalis sünge pildi – vaimsete probleemide osakaal liigub jõudsalt ülespoole. Toome näite – psüühikahäirete tõttu määrati püsiv töövõimetus 2015. aastal 2300 inimesele, kellest enamus olid alla 44-aastased.

Eestlanna arendab Šotimaal verehaigustega võitlemiseks erilist rakuravi

19.06.17 ... Eestlanna kaitses mainekas Edinburghi ülikoolis doktoritöö, millega arendab verehaigustega võitlemiseks personaalset rakuravi. Doktoritöö valmis koostöös Rotterdami Erasmus meditsiini keskusega ja Mari-Liis Kauts andis sellega suure panuse personaalse rakuravi arengusse. 

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

16.06.17 ... Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.

Puudulik terviseuuringute rahastamine ohustab eestlaste tervist

16.06.17 ... Täna saatsid Tartu ülikooli arstiteadlased sotsiaalministeeriumile ning haridus- ja teadusministeeriumile pöördumise, milles avaldasid muret teadusuuringute alarahastamise ja Eesti rahva tervise tuleviku pärast. Arstiteadlaste sõnum on, et puudulik terviseuuringute rahastamine mõjutab negatiivselt eestlaste tervist.

Kemikaal tekitab päevitamata päevituse

14.06.17 ... Uus ravim paneb naha melaniini tootma ka ilma päikesekiirguse kahjuliku mõjuta. Kuigi seni on katseid tehtud vaid katseklaasis kasvatud inimnahaga, loodavad teadlased, et tulevikus võiks vähendada ühendil põhinev kreem inimeste nahavähi riski.  

Tehisvalk kaitseb gripinakkuse eest

14.06.17 ... Ameerika teadlased on loonud uudse valgumolekuli, mis kaitseb hiiri grippi nakatumise eest. Seda isegi juhul, kui hiiri suure hulga gripiviirustega üle külvata.

Tehnoloogiaarendus: labor kiibil annab märku algavast gripist

13.06.17 ... Andurid on tänapäeval läinud nii väikeseks, et neid on võimalik panna ka näiteks meie riiete külge. Aga miks see vajalik peaks olema? Võtame sellise näite: väike andur meie ihupesu küljes kogub pidevalt meie higitilgakesi, analüüsib neis olevate bakterite ja viiruste DNAd ning kui leiab midagi, mis võiks meie tervis ohustada, annab sellest märku.

Geenidoonorid saavad teada, mis nende geeniandmetest tolku on olnud

13.06.17 ... Mis kasu on meil oma geeniandmetest, saab teada 14. juunil kell 15 Tartu ülikooli aulas algaval geenivaramu avalikul infopäeval.

Graafikud: maailm muutub üha tüsedamaks

12.06.17 ... Liigse kehakaaluga seonduvad terviseprobleemid kimbutavad peaaegu iga kolmandat maailmas elavat inimest, näitab värske suuruuring. Seejuures on viimase 35 aasta jooksul kasvanud ka nende tõttu surevate inimeste arv.

Loodet huvitab inimese nägu

10.06.17 ... Inimesi huvitavad ikka teised inimesed. On teada, et juba vastsündinu jääb vaatama inimese nägu. Nüüd on teada, et inimese näolaadse kujutise vastu tunneb huvi loodegi.

Ajuteadlase Jaan Aru 5 praktilist soovitust nutinarkomaaniast vabanemiseks

08.06.17 ... Meie e-ühiskonnas on peaaegu tabu rääkida nutiseadmetega kaasnevatest probleemidest, aga asi on lihtne: liiga palju head pole hea. Liiga palju vitamiine tekitab kehas vastureaktsiooni, liiga palju päikest ei ole hea nahale, liiga palju maasikaid teeb kõhule liiga. Samuti on nutiseadmetega: need teevad elu lihtsamaks, toovad teabe meieni kiiresti, aga vastutasuks võtavad üle meie mõistuse.

Inimesed seostavad oma õlavalu eeskätt anatoomiaga

07.06.17 ... Terviseteadlased leidsid, et õlavaluga inimesed seostavad oma valu eelkõige anatoomiliste põhjustega. Uurimisalused uskusid, et õlastruktuuriga seotud tegurid põhjustasid nende püsivat valu. Teadlaste sõnul ei pruugi sellised tegurid aga alati valu tekitada.

Kas külmaravi on tõhus viis treeningutest taastumiseks?

05.06.17 ... Sportlased sooritavad päevas mitmeid treeninguid ja tihti järjestikustel päevadel. Kuidas treeningutest parimal viisil taastuda, et vältida ülekoormust ja vigastusi, huvitab nii tippsportlasi kui harrastajaid. Sama küsimuse ees seisavad ka sportlastega tegelevad füsioterapeutid.

Mikroobid võtavad uue haigla üle loetud tundidega

04.06.17 ... Tibatillukesed bakterid ei pruugi olla just esimene asi, millele inimesed üha laieneva antibiootikumresistentsuse ajastul haiglasse minnes mõelda tahavad. Värske töö vihjab, et rohkem peaksid inimesed muret tundma kodust kaasa võetavate mikroobide pärast, kes söövad haigla põlisasukad välja loetud tundidega.

Geeniteadlasel Tõnu Eskol on igav DNA

03.06.17 ... Geenivaramu asedirektoril, populatsiooni ja funktsionaalse genoomika vanemteaduril Tõnu Eskol on mõistagi ka oma geenid uuritud ning teadaolevaid suuremaid riskimutatsioone pole seal ilmnenud. Tema DNA on “igav” ehk geenid on head, tervis, kasv ja akadeemiline võimekus ning muud näitajad on soodsad.

Lahendamata mure: haiglaõed vaevlevad jätkuvalt selja – ja kaelavaludes

02.06.17 ... Kuidas aidata sageli skeleti-lihasvalu kannatavaid haiglaõdesid? Tartu ülikooli kliinikumi ülemõde Tiina Freimann näitab doktoritööga, et valude põhjuseks ei ole alati vaid suur füüsiline koormus ja kiire töötempo, vaid suurt rolli mängivad ka psühholoogilised tegurid.

Nahaarst: päikesekreemide peale lootma jääda ei saa

29.05.17 ... Soojade ilmade ja selge taeva mõjul on kannatada saanud juba ilmselt nii mõnegi eestlase hell nahk. Ainult päikesekreemide kaitsvale mõjule Ida-Tallinna keskhaigla nahaarst Pille Konno sõnul loota ei tohiks.

Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

29.05.17 ... Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Suhe suhkru ja vähi vahel võib olla arvatust magusam

26.05.17 ... Texase ülikooli teadlased Dallases leidsid, et teatud tüüpi vähk on suhkrust sõltuvam kui teised. See võib tähendada uut suunda tulevastes ravivõimalustes, kus toitumisalaste muutustega võiks ehk olla võimalik vähi progresseerumist aeglustada.

Muusikafestivalil kõlari kõrval seismine mõjub kõrvale kui reaktiivlennuk

24.05.17 ... Mis oleks suvi ilma kontserdite või muusikafestivalideta? Teadustoimetus tahab, et vaatajad saaksid elamusi nautida ka pikemalt, niisiis uurisime Tallinna Ülikoolist, kuidas mürtsuvatest festivalidest tervete kõrvadega välja tulla.

Šerpadel aitab kõrgmäestikus elada eriline ainevahetus

23.05.17 ... Himaalaja mäestikus elavatel šerpadel on ainevahetus kohanenud kõrgmäestiku tingimustega ehk madala õhurõhu ja vähese hapnikuga.

Doktoritöö heidab valgust nanoosakeste mõjule inimese organismis

23.05.17 ... Tallinna ülikoolis kaitseb doktoritööd Tiina Titma, kes uuris erinevate biomolekulidega kaetud metalliliste nanoosakeste füsioloogilist mõju esmasel kokkupuutel imetaja, näiteks inimese organismiga.

Pokaal veini päevas tugevdab südant – nii must-valge see siiski pole

23.05.17 ... Paljud inimesed usuvad, et klaas veini õhtusöögi kõrvale või väike kogus mistahes alkoholi iga päev kaitseb neid südamehaiguste eest. Värskest teadusartiklist tuleb aga välja siiski muud: ükski uuring pole nii mustvalge, et taolist seost väita.

Zika viiruse plahvatusliku leviku taga võib olla üks geenimutatsioon

19.05.17 ... Viimase kümne aasta jooksul viiruse pärilikkusaines tekkinud mutatsioon võimaldas viirusel nakatada varasemast kergemini Zika viirust levitavaid sääski, mis võib selgitada, miks viiruse levik järsult kiirenes.

Akadeemiline loeng heitis vigastuste epideemiale kirurgi pilgu

18.05.17 ... Tartu ülikooli kirurgiliste haiguste professor Peep Talving rääkis inauguratsiooniloengul üleilmsest traumaatiliste vigastuste arengutest, ravivõimalustest ja tulevikuväljavaadetest.

Naharakkudest loodud veri leevendab tulevikus luuüdi nappust

18.05.17 ... Teadlased on suutnud pärast aastaid kestnud katsetusi muuta inimeste keharakud jagunemisvõimelisteks vererakkudeks. Saavutus võiks aidata kaugemas tulevikus leukeemia ja teiste verehäirete all kannatavaid patsiente, kellele pole suudetud leida luuüdidoonoreid.