Tervis

Anna-Maria Penu: naiste moraalse haava anatoomia

25.11.17 ... „Traumajärgne stress mõjutab ajutalitlust. Emotsionaalselt negatiivsed kogemused põhjustavad meie kehale haavu, mis on teatud perioodi jooksul ajuehituses selgelt näha. On n-ö päriselt olemas,“ kirjutab Anna-Maria Penu naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeval.

Video: viis soovitust, kuidas koolilapsed rohkem liikuma panna

24.11.17 ... Eesti lapsed liiguvad koolipäeva vältel väga vähe ja see võib ohustada nende tervist juba praegu. Enamiku õpilaste katkestamata istumise aeg ainetunnis ületab soovituslikku 20 minutit. Mida vanemaks koolilapsed saavad, seda rohkem nad istuvad.

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

23.11.17 ... Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

23.11.17 ... Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

10 küsimust ja vastust vaktsineerimise ning autismi kohta

23.11.17 ... Vaktsineerimisega seoses on lapsevanematel sageli hulk küsimusi. ERR Novaator pani kolmapäevase saate “Suud puhtaks” põhjal kokku kümme küsimust ja vastust, mis on abiks lapsevanematele ja kõigile, kelles vaktsineerimise ning autismi teema on tekitanud kaalumiskohti.

"Suud puhtaks" | Vaktsiinidel on kõrvaltoimed, aga autism ei ole üks neist

22.11.17 ... Just nagu on pikalt kinnitanud üldtunnustatud teadusuuringud, nii kordasid ka arstid ja meditsiinivaldkonna spetsialistid saates "Suud puhtaks", et autismil ega vaktsiinidel mingisugust seost ei ole, olgugi et võimalike kõrvaltoimete olemasolu ja nende vaktsiinijärgset teket eitada ei saa.

Arstid "Pealtnägijale": inimlikult on vaktsiinivastaste mure mõistetav

22.11.17 ... Viimase kümne aastaga on vaktsiinivastaste liikumine Eestis üha jõudu kogunud. Teemat käsitletakse juba avalikult ja oma nime all rääkides. Arstide sõnul on inimeste mure mõistetav, kuid endiselt ei leidu teaduskirjanduses tõendeid, et laste vaktsineerimine kutsub esile arenguhäireid ja teisi raskeid haigusi.

TTÜ teadlased arendavad sensorit neeruasendusravi parendamiseks

22.11.17 ... Tehnikaülikooli teadlased koostöös Euroopa tipparstidega on välja arendamas uue põlvkonna sensorit verest puhastatavate mürkide jälgimiseks neeruasendusravil.

Teadlane teab: teadlikkuse tehnikad, mis aitavad igapäevaeluga toime tulla

20.11.17 ... Kuidas suudab näitleja kehastuda rollile laval, seda ka siis kui teda segavad päeva jooksul saadud mõtted ja tunded? Taoliste keskendumist nõudvate ülesannete jaoks soovitab Tallinna ülikooli tervisekäitumise ja heaolu eriala doktorant Loore Martma teadveloleku praktikaid.

Kohv kaitseb südamepuudulikkuse eest

20.11.17 ... Kas kohv on tervisele kasulik või kahjulik? Hea küsimus! Ameerika teadlaste värskest uuringust igal juhul ilmneb, et kohvijoomine vähendab südamepuudulikkuse ohtu, ja isegi väga märgatavalt.

Haruldases geenimutatsioonis võib peituda vananemise aeglustamise võti

17.11.17 ... Juba üks väike geenimuutus pikendab inimeste keskmist eluiga kuni kümne aasta võrra. Haruldasel mutatsioonil on aga oma varjukülg – geen mõjutab vere hüübimist, mille tõttu võib eluohtlikuks osutuda isegi väike õnnetus, nendivad teadlased värskes teadustöös.

Teadlased muutsid esimest korda inimkeha sees asuvaid geene

16.11.17 ... Teadlased muutsid haruldase päriliku haiguse raviks teadaolevalt esimest korda püsivalt inimkeha sees asuvate rakkude DNA-d, kirjutab Associated Press. Kuigi inimeste geenivigu on parandatud varemgi, on tehtud seda seni katseklaasis ja organismi viidud juba muudetud pärilikkusainega rakud.

TÜ vähibioloogid aitasid teha Alzheimeri tõve kohta tähtsa avastuse

13.11.17 ... USA ja Eesti teadlaste koostöö aitab avastada ajukoe muutusi, mis on seotud väga varajases staadiumis dementsusega.

Malaariaparasiit sunnib sääske inimesi ründama

13.11.17 ... Malaariat kandvaid hallasääski tõmbab inimeste poole eriti tugevasti just siis, kui sääskede kehas leidub parajasti just haiguse tekitajaid. See Burkina Faso teadlaste avastus on arvatavasti taas näide sellest, kuidas parasiidid oma peremeesorganismi käitumist mõjutavad.

Sooline võrdsus mõjutab depressiooni levikut riigis

13.11.17 ... Enamikus depressiooniuuringutes keskendutakse ainult naiste ja meeste kui üksikisikute sotsiaalsele positsioonile ning seetõttu alahinnatakse ühiskonna soolise jaotuse mõju depressioonile. Euroopa sotsiaaluuringu andmetest on võimalik teada saada vastus nii mõnelegi inimeste heaolu puudutavale küsimusele.

Teadlane teab: geenid ütlevad, millised mikroobid inimeses elavad

13.11.17 ... Meile tuntud bakteritest enamus ei põhjusta haigusi. Vastupidi, mikroobid toetavad oma elutegevusega inimese organismi, normaalset funktsioneerimist. Mis on mikrobioota, mis mikrobioom ja kuidas seda uuritakse, räägib Tallinna ülikooli süsteemibioloogia lektor Kairi Koort.

Aafrika sportlaste uurimine aitab ka Eesti sportlasi

12.11.17 ... Kui Eesti sportlased saavad iga kell näiteks Tartu ülikooli kliinikumi laborites oma töövõimet testimas käia, siis Aafrikas seni sellist võimalust ei olnud. Tartu ülikooli õppejõud Martin Mooses on Etioopas sisse seadnud omamoodi spordiuuringute labori ja kavatseb sama asja viia lähiajal ka Keeniasse. Uurimistulemustest võiks Moosese sõnul kasu olla ka Eesti sportlastele.

Geneetiliselt muundatud nahk päästis haruldase haigusega poisi elu

09.11.17 ... Teadlased kasvatasid haruldast pärilikku haigust põdeva poisi elu päästmiseks talle uue geneetiliselt muundatud rakkudest koosneva marrasnaha. Teraapia edukus annab lootust, et sarnast lähenemisviisi saab tulevikus kasutada raskete põletushaavade ja teiste ühest geenimutatsioonist põhjustatud nahahaiguste raviks.

Matti Maimets: vaktsineerimata jätmine on hoolimatu käitumine

08.11.17 ... Tartu ülikooli infektsioonhaiguste dotsent Matti Maimets tuletab inimestele meelde, et gripivaktsiini tasub igal hooajal teha. Ja kes tänavu liiga kaua viivitavad, võivad varsti juba vaktsiinist ilma jääda. Üldiselt peab ta aga vaktsiinist keeldujaid kaaskodanike suhtes hoolimatuteks ja egoistlikeks, kirjutab Tartu ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis.

Graafik: Eesti poisid teevad rohkem trenni kui tüdrukud

07.11.17 ... Spordiregistri andmetel on spordiga tegelevate 5–19-aastaste poiste ja tüdrukute hulgas sportivaid poisse enam kui tüdrukud ning seda kõigis Eesti maakondades.

Kehavälise viljastamine ebaõnnestumise põhjus võib peituda geenimuutustes

06.11.17 ... Vaid iga kolmas kehavälise viljastamise protseduurist õnnestub. Selle protseduuri ebatõhususe põhjusi otsivad maailmas paljud teadlased, Tartu teadlased on ühe võimaliku põhjuse kohta tulnud välja oma selgitusega, mis maailma viljatusuurijate hulgas kõneainet pakub.

Kirurgid lihvisid oma oskusi kopsuoperatsioonide tegemiseks uudsel moel

25.10.17 ... Eesti kirurgid õppisid koos Balti riikide ja Põhjamaade kolleegidega uut kirurgilist meetodit suurte kopsuoperatsioonide läbiviimiseks. Uute võtete abil on võimalik kopsu opereerida kõigest mõne sentimeetri suuruse sisselõike kaudu, mis tähendab, et patsient taastub kiiremini ja võimalused operatsioonitüsistusteks on väiksemad.

Hüvasti, suveaeg! Miks seda nüüd tarvis oligi?

25.10.17 ... Pühapäeval läheb taaskord suurem osa Euroopa riikidest üle talveajale. Kuigi käsitsi peab oma kella tunni võrra taha keerama üha väiksem arv inimesi, võib tekkida endiselt paljudel küsimus, miks seda ikkagi kõike tarvis on. Nagu allolevalt graafikult selgub, pole vastus sirgjooneline.

Eestlaste halb tervise enesehinnang ennustab 60% kõrgemat suremusriski

24.10.17 ... Eestlaste halb või väga halb tervise enesehinnang on seotud ligi 60 protsenti kõrgema edasise suremusriskiga ja seda sõltumata soost.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

16.10.17 ... Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

14.10.17 ... Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

Platseebo kuri kaksikvend kasvatab kallite ravimite kõrvaltoimete tugevust

13.10.17 ... Ilma igasuguse toimeaineta tablett paneb inimesi ennast paremini tundma, kui nad vaid selle mõjusse usuvad. Teinekord aitab inimesi juba nende lahki lõikamine, nendega midagi rohkemat tegemata. Seejuures, mida rohkem see kõik maksab, seda paremini platseebo töötab. Uue uuringu kohaselt annab kõrge hind jõudu juurde aga ka selle kurjale kaksikvennale – notseeboefektile. Mida kallim on ravim, seda tugevamad on selle kujuteldavad kõrvalmõjud.

Sissehingamisel võivad nanoosakestest saada tapjaosakesed

12.10.17 ... Silmaga nähtamatud nanoosakesed on kõikjal meie ümber. Kuigi me oleme kasutusele võtnud juba palju nanotehnoloogilisi lahendusi, ei tea me veel päris täpselt, kuidas nad meie kehale võivad mõjuda.

Bioloogilise kella pärast peavad tõsist muret tundma ka mehed

12.10.17 ... Käesoleva nädala alguses rõõmustas 69-aastane Soome president Sauli Niinistö riiki teatega, et saab kolmandat korda isaks. Eesti eelmine president eostas lapse 62-aastaselt. Kuigi sündmused ilmestavad tõsiasja, et isaks saamine on vanemas eas võimalik, näitavad teadusuuringud selgelt, et bioloogiline kell tiksub ka meestel.

Kuidas lugeda DNA-s peituvat 3,3 miljardi tähelist juturaamatut

12.10.17 ... Täna kell 13 andsid Eesti kooliõpilastele e-külalistunni Tartu ülikooli Eesti geenivaramu teadlased Tõnu Esko ja Lili Milani. Lisaks ERR Novaatori lugejatele jälgis tundi koolipingist 24 klassitäit õpilasi.

TÜ meediauurija: Eesti ajakirjanikke ohustab läbipõlemine

11.10.17 ... Ajakirjanduses tulevadki toime need, kes taluvad pidevat stressi – nii leiavad mõned eesti ajakirjanikud, keda Tartu ülikooli meedia ja kommunikatsiooni doktorant Signe Ivask on uurinud. Samadest uuringutest tuleb aga välja, et ajakirjanike hulgas on palju neid, keda kimbutavad tööstressist tingitud unehäired, alkoholiprobleemid ja enesetapumõtted.

TÜ teadlased aitavad uudse tehnoloogiaga päästa lapsi koolikiusamisest

11.10.17 ... Tartu ülikooli teadlased kasutavad edukalt uue põlvkonna tehnoloogiat – puutetundlikke ekraane ja virtuaalreaasust –, et julgustada väheste  sotsiaalsete oskustega lapsi suhtlema.

Suure osa läbipõlemisest põhjustab pikaajaline positiivne stress

10.10.17 ... Stressi on kaht liiki: positiivne ja negatiivne stress. Enamik inimesi on kuulnud negatiivsest stressist, aga mitte positiivsest. Kuid just positiivse stressi tõttu läbipõlemist esineb tänapäeval üha rohkem.

Uus e-teenus aitab määrata infokülluse käes vaevleval arstil ohutumat ravi

10.10.17 ... Septembris võttis Regionaalhaigla kasutusele e-teenuse, mis aitab arstil määrata neerupuudulikkusega patsiendile õiget ravimiannust. See tõotab muuta neeruhaiguste ravi varasemast märksa ohutumaks.

Huvitav küsimus: kas D-vitamiin muudab jõutreeningu tõhusamaks?

09.10.17 ... Hilissügisest varakevadeni on Eestis D-vitamiini defitsiit väga levinud nii üldrahvastikus kui ka noorte meeste seas. Kas ja kuivõrd mõjutab nn päikesevitamiini suur defitsiit jõutreeningu efektiivsust, ei ole teada. On vaid hüpotees, et kui jõutreeninguga tegelevad ja D-vitamiini vaeguses noored mehed manustavad seda toidulisandina, siis nende treeningu efektiivsus suureneb.

Gripihooaeg võib jõuda oodatust varem

07.10.17 ... Gripihooaeg pole Eestis veel alanud, kuid arstid soovitavad juba praegu selle haiguse vastu end vaktsineerida, sest antikehade tekkimine võtab mõne nädala aega. Varasemate aastate kogemus on näidanud, et sõltuvalt ilmast võib gripp Eestisse jõuda juba oktoobri lõpus.

Miks võrdleb lugupeetud professor riigi käitumist mittehoolsa põrsa omaga?

07.10.17 ... Irja Lutsar kultuurilehele Sirp: "Vaatame ookeani taha, kuidas sealne president Trump teeb kannapöördeid. Meie valitsus on teinud vähemalt teaduses sama järsu kannapöörde halvemuse poole.“

Marsile minevad astronaudid peavad rinda pistma kaasavõetud pisipahalastega

05.10.17 ... Inimesed pole kunagi üksi. Meist igaühes ja igaühel elab miljardeid baktereid. Enam kui 500 päeva muust maailmas isoleeritud kosmoselaeva maketis elanud meeste mikroobikoosluse uurimine viitas, et pikaajaline eraldatus muust maailmast toob kaasa selle liigilise mitmekesisuse vähenemise. Sõltuvalt ülemvõimu saavatest bakteriliikidest võib see seada ohtu astronautide tervise.

Arstid: keisrilõige on endiselt liiga riskantne, et seda niisama lubada

04.10.17 ... Kuigi meditsiin on viimase poole sajandi jooksul jõudsalt arenenud ja tähendab kõige muu hulgas ka turvalisemaid sünnitusi naistele, kes loomulikul teel sünnitada ei saa, ei pea arstid alternatiivi – keisrilõiget – siiski endiselt piisavalt ohutuks, et lubada seda ka naistele, kes seda ilma meditsiinilise näidustuseta teha soovivad.

Kuidas kool lapsed liikuma aitab?

03.10.17 ... Eesti lapsed liiguvad koolipäeva vältel nii vähe, et see võib ohustada nende tervist nii täna kui tulevikus. Küsimusele, kuidas kool lapsed liikuma aitab, otsisid vastust sotsioloog Triin Vihalemm ja terviseteadlane Merike Kull Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi veebiseminaril.

Meditsiini-Nobeli saavad bioloogilise kellapendli avastajad

03.10.17 ... Vastates küsimusele "Mis kell on?" ei tarvitse iga kord viidata hammasratastele või elektroonikale. On olemas ka bioloogiline kell, mille käimist korraldavad geenid ja valgud.

Lihtne seletus: mille eest saadi Nobeli meditsiinipreemia

02.10.17 ... Mis on see ööpäevarütm, mida mõjutavad geenid, mille eest pälviti tänavune Nobeli meditsiinipreemia? Selle küsimuse küsis ERR Novaator Eesti Geenivaramu inimese geneetika teadurilt Maris Teder-Lavingult.

Eesti teadlased: kellageeni avastamine on oluline, kuid vajab veel uurimist

02.10.17 ... Eesti teadlased olid veidi üllatunud, et tänavuse Nobeli meditsiinipreemia pälvisid nn kellageenide avastajad, samas peavad kõik ERR Novaatoriga rääkinud teadlased neid avastusi olulisteks ja potentsiaalseteks uuringuteks tulevikus.

Külmetushooajal võiks eelistada mehisele käepigistusele õrna musi

02.10.17 ... Digikohtumine on läbi ja lõviosa delegaatidest Tallinnast lahkunud. Võib vaid ette kujutada, mida võisid pingelised päevad teha meie tipppoliitikute tervisega. ERR Novaator uuris Tartu ülikooli peremeditsiini dotsendi Marje Oona käest, kui mõistlik on külmetushooajal inimeste kätlemine ja ehk oleks mõtet see asendada hoopis tervitusmusidega.

Nobeli meditsiinipreemia pälvisid nn kellageeni avastajad

02.10.17 ... Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna pälvisid sel aastal Jeffrey C. Hall, Michael Rosbash and Michael W. Young ööpäevarütme kontrollivate molekulaarsete mehhanismide ja nn kellageeni avastamise eest.

Sage saunaskäik vähendab kõrge vererõhu riski

02.10.17 ... Kes teistest tihedamini saunas käib, see ei saa mitte ainult puhtamaks kui teised, vaid tal väheneb ka vererõhu kõrgenemise oht.

Toitu liigselt kõrvetades tekivad terviseohtlikud ühendid

02.10.17 ... Maaülikooli toiduhügieeni professor Mati Roasto ütleb toiduohutusega seotud riskidest rääkides, et ülemäära kõrvetatud toidus võib tekkida näiteks kantserogeenne akrüülamiid.

Veebidokk: iseravitud song lõppes kooma ja 8-kuuse haiglaraviga

30.09.17 ... Keerulised hetked elus ja ootamatud terviserikked koosluses valede ravivõtetega õpetasid Jõgevamaalt pärit Anželikale valusa, kuid väärt õppetunni. "Ärge küsige ravimeid, mis antakse ilma retseptita, veel parem oleks pöörduda spetsialisti poole. See on minu jaoks oluline,“ põhjendab ta ERR.ee-ga oma lugu jagades.

Debatt | Ravikindlustus 25 – kust tuleb tervis ja kuhu kaob raha?

29.09.17 ... Solidaarsel ravikindlustusel põhinev haigekassasüsteem loodi Eestis 25 aastat tagasi. ERR ja Eesti haigekassa korraldasid sel puhul arutelu ravikindlustuse tulevikust. Meid kõiki puudutavaid küsimusi lahkasid ja lahendusi otsisid Tanel Ross, Maris Jesse, Kadi Lambot ja Georg Männik.

Eesti teadlase meetod tõotab läbimurret allergiaravimite arenduses

28.09.17 ... Allergiat ja astmat põhjustavate nuumrakkude peal uut ravimikandidaatide katsetamise vastu on ravimifirmadel tohutu huvi, kuid puudub kiire ja odav meetod rakkude tootmiseks ja paljundamiseks. Eesti teadlane Mari-Liis Kauts töötas selleks välja aga meetodi, mis pälvis Euroopa Teadusnõukogu (ERC) rahastuse ning mis on juba sattunud maailma ühe juhtiva ravimifirma huvi alla.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: