Eesti inimesed on pikkuselt maailmas kolmandal kohal ({{commentsTotal}})

Millistes riikides elavad keskmiselt kõige pikemad inimesed? Tuleb välja, et kõige pikemad mehed elavad Hollandis ja kõige pikemad naised Lätis. Kuid Eestigi võib end uhkelt tunda, sest keskmise pikkuse poolest oleme maailmas kolmandal kohal.

Andres on keskmine Eesti mees: kaalub 80 kilo ja on 180 sentimeetrit pikk. Tema 1896. aastal sündinud vaarisa oli temast peajagu lühem. Andrese abikaasa Anna on 169 sentimeetrit pikk ja tema vaarema oli 1914. aastal ehk oma 18. sünnipäeval 157 sentimeetrit pikk. Umbes sellise pildi võiks joonistada Eesti keskmistest meestest ja naistest ning nende pikkuste muutumisest.

 

Muidugi tekib siinkohal küsimus, kus elavad kõige pikemad ja kõige lühemad inimesed? Kõige pikemad mehed elavad Hollandis ja on keskmiselt 182,5 sentimeetrit pikad. Kõige pikemad naised aga on Lätis ja neil on pikkust keskmiselt 170 sentimeetrit.

Eesti puhul on nii naised kui mehed oma keskmiselt pikkuselt võrdselt kolmandal kohal maailmas.

Planeedi kõige lühemad mehed elavad Ida-Timoris – keskmiselt 160 sentimeetrit pikad – ja lühimad naised on Guatemalas, keskmiselt 149 sentimeetrit pikad.


Kui panna pikimad ja kõige lühemad inimesed kõrvuti, on need vahe 23 sentimeetrit.

Kuigi aja jooksul on erinevate rahvuste keskmine pikkus muutunud, siis see on meeste ja naiste pikkuste vahe lõikes jäänud küllalt sarnaseks. Mehed olid naistest 1914. aastal keskmiselt 11 cm ja 2014. aastal keskmiselt 12 cm pikemad.

Pikk on kasulik olla

Mõistagi on lihtsalt huvitav teada, kus elavad pikimad ja kus kõige lühemad inimesed, kuid kas selle pärast tasub teha sedavõrd laiaulatuslikku uuringut?

Pikkust on seostatud ka pikema eluea, kõrgema haridustaseme ja sissetulekuga. Sestap on oluline uurida pikkust diakrooniliselt ehk aja jooksul muutuva markerina, et ühtlasi näha nii ühiskonnas toimunud sotsiaal-majanduslikke muutusi.

1896. aastal sündinud meeste keskmised pikkused maailmakaardil. Võrreldes tänasega on keskmiste pikkuste amplituud madalam, 180 cm pikkust ei saanud üheski riigis keskmiseks pidada. Allikas: eLife

Keskmiste pikkuste graafik maailmakaardil 1996. aastal sündinud meestel. Eelmise kaardiga võrreldes on selgelt näha, et saja aastaga on inimkond kümmekonna cm võrra kasvanud. Allikas: eLife

Lihtsamalt öeldes, nagu selgitas uuringu üks autoritest Londoni Imperial Kolledži professor Elio Riboli, on pikkus natuke nagu sotsiaalne peegel. See ütleb ära, millises keskkonnas on laps kasvanud ning millised mõjutegurid on teda mõjutanud.

Võtame näiteks Hollandi, kus levib rahvatarkus, et need, kes joovad piima, kasvavad pikemaks. Seda väidet kommenteerides kinnitas Riboli, et oma tõetera on ses sees ning tõi näiteks uurimuse, kus vaadati koolipiima tarbimise mõju pikkusele.

Uuringus võrreldi kaht kooli, millest ühes jõid lapsed koolipiima, teises mitte. Koolipiima saanud lapsed olid keskmiselt pikemad.

Riboli kolleeg professor James Bentham lisas, et valgutarbimine, olgu selleks allikaks piim või liha, mõjutab inimese kehas kasvuhormooni tase ning sellel võib omakorda olla mõju inimese pikkusele.

1896. aastal sündinud naiste keskmine pikkus riigiti. Allikas: eLife

1996. aastal sündinud naiste keskmine pikkus riigiti. Allikas: eLife

Samas tõi Elio Riboli välja, et pikkust mõjutavad tegurid on siiski mitmetahulisemad. Lisaks bioloogilistele mõjutajatele võib rolli mängida ka see, et näiteks pikemad inimesed eelistavad partneriks valida pikemaid inimesi, andes nõnda edasi geene, mis soosivad pikkade järglaste saamist.

Nii Riboli kui Bentham on aga nõus, et pikkus sõltub toitumisest ja elustiili ning tervisekäitumisest lapsepõlves. See tuleb esile näiteks võrreldes keskmise kasvu muutust Põhja-Ameerikas ja Euroopas pärast Teist maailmasõda.

USAs, kus kvaliteetne toit oli kergemini kättesaadav, hakkas 20. Sajandi esimesel kolmandikul inimeste keskmine pikkus kasvama, Euroopas aga pisut hiljem, sest sõjajärgsed olud olid toidu osas kesised.

Pikem on parem

Ja mõlemad nõustuvad ka sellega, et pikk olemisel on eeliseid. Riboli tõi välja, et näiteks pärast Teist maailmasõda oli keskmiselt pikematel naistel suurem tõenäosus abielluda kõrgklassist meestega. Seega on pikkusel seos sotsiaalmajandusliku eduga.

Riboli tõi välja rea eeliseid. aga ka riske, mis eristavad pikki inimesi lühikestest:
- pikkadel inimestel on pikem eluiga;
- madalam südameveresoonkonna haiguste risk;
- pikad võivad olla akadeemiliselt edukamad;
- parem akadeemiline võimekus tagab parema sotsiaalmajandusliku olukorra;
- pikkadel naistel on lühikestest väiksem tõenäosus raseduse katkemisele.

Uurimismeetodist:

See on teadaolevalt aegade jooksul kõige laiahaardelisem uuring inimeste pikkuste kohta. Tugineti 179 riigi andmetele ehk hõlmatud olid pea kõik maailma riigid.

Uuring tugines 1472 erinevat populatsiooniuuringu analüüsil. Aluseks oli kriteerium, et tegu peab olema mõõtmis-, mitte teatatud andmetega. See on oluline, kuna nagu me teame, on inimestel aegajalt kombeks end nooremaks, kergemaks aga ka pikemaks valetada. Mõõtmisandmed aga välistavad selle vale ja tagavad täpsuse.

Analüüsi oli kaasatud pea 800 teadlasest koosnev võrgustik abi ja see sündis Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) toel. Eesti teadlaskonnast andsid andmete analüüsi oma panus meestearstid Paul Korrovits ja Margus Punab, Tartu ülikoolist ja TÜ Geenivaramust Andres Metspalu, Krista Fischer, Kairit Mikkel, Mari-Liis Tammesoo.

Uurimus ilmus ajakirjas eLife.



Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | kirjutab Allan: mida õppisin

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuigi pole kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti siduda õigeusu religioosete tavadega, kuna pole õigeusklik inimene, siis oli need sõnad siiski suur kergendus. Nüüd nädala pärast paastu lõppu on aeg vaadata 40 päevale tagasi ja jagade teiega saadud õppetunde.  

Virtuaalreaalsus võiks asendada kõiki nutitelefoni funktsioone.Virtuaalreaalsus võiks asendada kõiki nutitelefoni funktsioone.
Kristjan Port: Facebook loodab virtuaalreaalsusega nutitelefonid kaotada

Facebooki Mark Zuckerberg on korduvalt kinnitanud, et nende teenus on ja jääb kasutajatele tasuta kättesaadavaks. Põhjus klientidelt rahamure hajutamises on seotud teenuse väärtusega. Pakutavat tasuta suhtluse teenust peetakse vajalikuks seni kuni rahast ei räägita. Umbes nagu messidelt kogutud tasuta pastakad.

Tehisintellekt ilmutab inimeste eelarvamusi

Inimühiskondi iseloomustavad soo-, rahvuse- ja rassipõhised eelarvamused kanduvad masinõpet rakendades üle ka treenitavale tehisintellektile, nendivad USA teadlased.