Kakskeelsed lapsed eristavad paremini hääli ({{commentsTotal}})

Kakskeelsed lapsed tunnevad oma ükskeelsetest eakaaslastest inimesi paremini hääle järgi ära. Et inimkõne kannab peale oma otsese sisu infot ka selle kohta, kes seda sisu sisaldavat juttu parajasti kõneleb, siis on kakskeelsetel lastel ükskeelsete ees veel seegi eelis peale selle, et nad saavad loomulikultaru ka kahes eri keeles edastatavast sisust.

Ameerika teadlased eesotsas Susannah Levyga New Yorgi ülikoolist tegid katseid 41 lapsega, kellest rääkis 22 ainult inglise keelt. Mõnda muud keelt rääkis lisaks 19 last. Üks ülesanne seisnes näiteks selles, et lastel lasti kuulata sõnapaare. Üks sõna inglise keeles saksa aktsendiga ja teine sõna saksa keeles, mida ka need kakskeelsed lapsed, kes seda ülesannet täitsid, ei osanud. Nad pidid ütlema, kas mõlemat sõna ütles üks ja seesama inimene või kaks eri inimest.

Teises ülesandes näidati lastele joonisfilme, kus rääkisid kolm tegelast rääkisid igaüks oma häälega. Pärast pidid lapsed üksnes hääle järgi aru saama, milline tegelane parajasti rääkis jne.

Katsetest selgus esiteks, et kümneaastased ja vanemad lapsed said ülesannetega paremini hakkama kui üheksa-aastased ja nooremad. See ei ole teadlastele ka eriline üllatus. Kuid selgus ka, et kakskeelsed lapsed lahendasid ülesandeid paremini kui ükskeelsed.

Levy kirjutab ajakirjas Bilingualism: Language and Cognition, et kakskeelsete laste paremale hääle tundmisel võib olla mitu võimalikku seletust. Ühest küljest on neil teistest rikkalikum teadliku kõne kuulamise kogemus. Teisest küljest võib neil olla kujunenud parem keskendumisvõime. Kolmandast küljest tajuvad nad aga võibolla terasemalt ka hoopis sotsiaalseid olukordi, mis aitab omakorda inimestel hääli eristada.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Süüria konflikt on ajanud liikvele miljonid inimesed.Süüria konflikt on ajanud liikvele miljonid inimesed.
Lähis-Ida ähvardab vaimsete häirete epideemia

Sõda austab haruharva lahinguvälja piire. Käsikäes Lähis-Idas otsese sõjategevuse tõttu hukkunute arvuga on kasvanud hüppeliselt enesetappude hulk ning välditavate krooniliste haiguste ja vaimsete häirete esinemissagedus, näitab uus raport. "Kadunud sugupõlvest" on saamas sada aastat pärast esimese maailmasõja lõppu taas paratamatu reaalsus.

Päikese tuum pöörleb ühe korra nädalas

Päikese tuum teeb ühe täispöörde umbes ühe nädalaga. Nii nagu maakera ja teised taevakehad, pöörleb ka Päike ümber oma kujuteldava telje. Kuid kui taevakeha pole läbini tahke, nii nagu Päike seda polegi, siis tihtilugu pöörlevad eri kihid eri sügavusel eri kiirusel.

Esimese õistaime rekonstruktsioon.Esimese õistaime rekonstruktsioon.
Teadlased kirjeldasid kõigi lillede võimalikku esiema

Evolutsiooniteooriale vundamendi ladunud Charles Darwin nimetas lillede arengut "vastikuks mõistatuseks". Õistaimede fossiilid ilmusid saja miljoni vanustesse ladestustesse justkui üleöö. Sadu lilleliike kirjeldava andmebaasi aluseks võtnud teadlased järeldavad nüüd, et esimesi lilli võis näha Maal juba vähemalt 140 miljoni aasta eest.

Imiuss, kes kuulub Trichobilharzia perekonda. Noolega näidatud kohas on iminapp, millega parasiit end peremehe organismi külge kinnitab.Imiuss, kes kuulub Trichobilharzia perekonda. Noolega näidatud kohas on iminapp, millega parasiit end peremehe organismi külge kinnitab.
Teadlased leidsid Viljandi järvest suplejaid kimbutava imiussi vastsed

Eesti maaülikooli teadlased leidsid Viljandi järvest imiussi vastsed, kes võivad suplejatele tekitada sügelustunnet või punetust. Kuigi varem on seal taoliste sümptomite tekitajateks peetud sinivetikaid, võib viimastele proovidele tuginedes öelda, et põhjuseks on pigem parasiitide suur osakaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.