"See on maailmas seni ainulaadne õhuniisutuskatse. Põhja-Euroopale ennustatakse lisaks muudele kliimamuutustele õhuniiskuse kasvu, kuna sademete hulk suureneb. Arvatakse, et see võib sajandi lõpuks 10–15 protsenti suureneda ja juba on toimunud oluline õhuniiskuse tõus," rääkis "Ringvaatele" ökoloogia doktorant Kaarin Parts.

Tema sõnul on oluline teada, kuidas erinevad liigid reageerivad ja kohanevad. Nemad uurivad Tartumaa metsas kahe erineva liigi käitumist – hübriidhaava ja arukaske.

"Loomulikult ei suuda see õhuniisutuse katseala täielikult imiteerida kliimamuutusi. Nagu me teame, muutub samal ajal süsihappegaasi kontsentratsioon, toimub soojenemine, leiavad aset ekstreemsed ilmastikutingimused. Siin on väga palju määramatust ja keegi ei teagi, kuidas hakkavad need erinevad tegurid koos mõjuma," rääkis Parts.

Ta sõnas, et seni paistab, et puude maapealne kasv väheneb õhuniiskuse tõttu, kuna veevoog läbi taime aeglustub, taimel on raskem mullast kätte saada toitaineid. Seetõttu hakkab taim muutma oma juurte kuju ja muutub ka neid juuri koloniseeriv seenekooslus.

Parts ongi just nimelt juureteadlane ja uurib seda, kuidas puujuured õhuniiskuse suurenemisele reageerivad. Laiemalt võimaldab see teha järeldusi selle kohta, millised meie metsad tulevikus välja näevad.

"See taimemaailm ei ole nii passiivne, kui meile tundub. Ei ole lihtsalt biomass meie ümber, vaid nende vahel toimub väga peen suhtlus nii maa peal kui ka maa all. Meie ümber käib lõputu mulin, millest me ei ole teadlikud. Pea kõik need imijuurekesed, millega taim toitaineid üles võtab, on peaaegu täielikult ektomükoriisa seentega kaetud."

Nagu meie oleme nahaga kaetud, on juurekesed seentega kaetud, märkis Parts. "Läbi seente ei käi mitte ainult toitainete saamine, vaid kogu kontakt ümbritsevaga." See, mida n-ö udutamine juurtega teeb, uurib ta umbes 10 000 eurot maksva juurekaameraga.

"Need tulemused, mis me oleme siin õhuniiskusega manipuleerimise tulemusel näinud, lubavad järeldada, et juurte eluiga lüheneb. Uusi juuretippe moodustub vähem. Puud üritavad juurtoitumist efektiivsemaks muuta, aga teistpidi on see kindlasti ka stressireaktsioon," kirjeldas ta.