Selleks on viis põhjust.

1. Meie juured on üle 300 aasta vanad, sest üks B. G. Forseliuse kuulsamaid õpilasi - Ignatsi Jaak – on pärit meie naaberkülast Kavandus ja ta õpetas siinkandi lapsi 1695.aastal, jätkates hiljem õpetajana Kambjas 40 aastat.

2. Kool asub Pangodi järve kõrgel kaldal, ümber maja on suur ala, kus lapsed veedavad oma vahetunde. Ühtlasi tarvitatakse seda erakordset keskkonda õuesõppe tundideks – kehalises kasvatuses, kunsti- ja loodusõpetuses, emakeeles, aeg-ajalt ka matemaatikas, võõrkeeles ja muusikas. Õuesõppeks loeme ka neid tunde, mis toimuvad väljaspool kooli: loodus- ja linnamuuseumis, ERM-is.

3. Paindlik ja loov lähenemine õppetööle, mida võimaldab eelkõige väike laste arv ja koolirahva arusaam õppimisest. Meil on liitklassid ehk eriealiste õpperühmad, mida loetakse kaasaegses pedagoogikas üheks viljakamaks meetodiks. Sobilikus sammus õppimine, üksteise õpetamine, loomulik kordamine, iga lapse jaoks aja leidmine – need on ehk märksõnad, mis meie kooli juurde kuuluvad. Õppetöö üheks osaks on folklooriharrastus ja laste pillimäng – iga meie laps mängib mõnda pilli, olgu see siis kannel, plokkflööt, viiul, klaver või rütmipillid. Ilma erksate ja loovate õpetajatena poleks see võimalik.

4. Vaatamata väiksusele oleme juba viimased 20 aastat osalenud (olnud ka koordinaatori rollis) algul Comenius, nüüd Erasmus+ rahvusvahelistes projektides, mis annab laiema vaate maailmale. Alles märtsis käis 3 õpilast ja 3 õpetajat Küprosel suurel töötubade sündmusel. Eelmisel kevadel leidis selline aset meie koolis, kus võtsime vastu 36 inimest 7 maalt – see on kolm korda rohkem, kui meil endal on õpilasi.

5. Koolis on praegu kokku 11 last ja kaks klassiõpetajakohta, mis on täidetud nelja õpetajaga. Meie koolipere moodustub kõikidest meie õpilaste peredest. Lapsevanemad, vanavanemad, nooremad/vanemad õed-vennad on alati oodatud meie kooli sündmustele: matkadele, isadepäeva ööorienteerumisele, jõululaadale ja jõulupeole, piknikele jne. Vanemad ja vanavanemad on abiks, kui teeme linnumaju, sõidame muuseumi (ERM, viikinginäitus Tartu linnamuuseumis), teeme projketitöid, korrastame kooli ümbrust, laome puid. Kuna meil on pädevaid lapsevanemaid, siis asendavad nad tunde, kui õpetajad käivad kursustel või projektikohtumistel. Me võime oma kooli nimetada kogukonnakooliks, sest lisaks eelnevale on kool ka küla keskuseks ja haridusselts Tõrviku asupaigaks. And last not least – oleme läbi aastate nautinud kohaliku omavalitsuse toetavat suhtumist.