Luuk tõdes saates "Terevisioon", et kuigi rääkis hiljuti Siri arendamisega tegelevate inseneridega ka otse, oli Apple'i töökultuuri tõttu raske saada tulevikuplaanide kohta otsest vastust. „Eeldan, et Apple'i-sugune suur firma fokusseerub suurtele turgudele, sest keeletehnoloogia nõuab palju treeningandmeid, mis on keelepõhised,“ viitas Luuk.

Seetõttu ei hakka Apple esmajoones Eesti poole vaatama, kui sel pole huvi teha just mõnda erilist testi. Samas tõi ta välja, et võrdlemisi head süsteemid tekstist eestikeelse kõne sünteesimiseks on olemas Google'il. Ettevõtte tegeleb ka kõnetuvastusega.

Samal ajal ei uskunud ta, et ingliskeelne tehisintellekt eesti keele kõrvale puksib. „Tehnoloogiliselt ei ole Silicon Valley firmad tohutult palju ees sellest, mis Eestis on. Eesti keeles on võimalik teha täpselt sama head tehisintellekti. Kui meil on nõudlus ja vajadus eestikeelse tehisintellekti järgi, siis me saame need lahendused siin omal jõul teha,“ leidis Luuk. Pigem on küsimus selles, kas ettevõtetel on ligipääs riistvarale, kus seda kasutada saaks.

Ametlikke eesti keelt kasutavaid klienditeenindusroboteid ehk virtuaalassistente on Eestis kasutusel tema sõnul praegu paar-kolm. Neist üks aitab leida sobivaid rongiaegu, õigekeelsussõnarobot aitab kiiresti õigekeelsussõnaraamatust sõnu vaadata.

Tulevikku ja sarnaste lahendustega seonduvat huvi vaadates oli Luuk kindel, et peagi kasvab taoliste robotite arv kümnekonnani. Samuti arendatakse Tallinna tehnikaülikoolis lahendust, mis suudab muuta tekstiks kuuldavat kõnet.