"Selle pärast ei peaks väga pahane olema. On hea põhjus, miks kasutajad ei saa kontrollida, kui palju liitiumioonakud voolu välja annavad," selgitas Tallinna tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi vanemteadur Arvo Mere.

Ilma kontrollsüsteemi ja kaitsemehhanismita lõppevad katsed ammutada akust liiga palju voolu lühisega. Sellega kaasnev temperatuuritõus võib päädida isegi seadme põlema minekuga. Paraku on seotud voolutarve otseselt seadme jõudlusega. Loogika on seega lihtne. Kui telefoniprotsessor ammutaks lubatud kiirusel töötades rohkem voolu, kui suudab aku tootmisvea või pelga vananemise tõttu välja anda, siis ongi kasutajate ootusi kerge petta.

Nüüd lahvatanud väiksemat sorti meediatormi juured ulatuvad 2016. aasta lõppu. Mõned kasutajad avastasid tarkvarauuenduse järel, et aku järelejäänud laeng langes kohati 30 protsendilt ühe protsendini. Seejärel lülitus telefon välja. "Selline järsk langus viitaks praktikas lühisele. Seadet saab küll selle järel kasutada, kuid see ei mõju igal juhul akule hästi," sõnas Mere.

Toona tunnistas Apple, et mudeli 6S akud võivad kuluda tootmispraagi tõttu oodatust kiiremini. Samas polnud selge, kas akuprobleem oli seotud ka telefoniomanike teadetega, et nende seade töötab oodatust aeglasemalt. Uuesti sattus probleem meedia tähelepanu alla keskkonnas Reddit ilmunud postitusele.

Kasutaja TeckFire nentis, et tema iPhone 6S on muutunud viimastel nädalatel aeglaseks. Kasu polnud isegi tarkvara uuendamisest. Internetis tarkuse kogumise järel otsustas ta vahetada vana telefoniaku uue vastu. Sellest oli tõesti kasu. Vana akuga oli veebilehe Geekbech testi tulemusteks ühte ja mitut tuuma kasutavate protsesside puhul vastavalt 1466 ja 2512. Uue akuga kasvas see 2526 ja 4456-ni.

Teema vastu huvi tundnud tarkvarainsener Guilherme Rambo leidiski iOS operatsioonisüsteemist koodijupi "Powerd". Twitteri-postitustes nentis ta, et selle eesmärgiks näib olevat "kontrollida CPU/GPU kiirust ja voolukasutust lähtuvalt iPhone'i aku seisukorrast". Õilsa eesmärgina aitab see ennetada seadmete põlema minekut. Samas kontrollib see telefoni jõudlust sõltumatult sellest, kas kasutaja on otsustanud oma seadme akut ise säästa.

Meediakära järel tunnistas Apple, et tarkvara töötab täpselt nii, nagu peab. Vanemate akudega telefonide kesktöötlusseadete ja graafikaprotsessorite jõudlust vähendatakse kohati selleks, et seade ise töötamast ei lakkaks. Selgituses lisatakse, et liitiumioonakude võime tagada kõrgema voolunõudluse ajal piisav vooluhulk väheneb madalal temperatuuril ja aku vananemise tõttu.

"Tulime eelmisel aastal välja iPhone 6, iPhone 6s ja iPhone SE jaoks funktsionaalsusega, et tasandada tippnõudlust ainult juhul, kui see on vajalik seadme ootamatult väljalülitumise vältimiseks. Oleme nüüd seda laiendanud iOS 11.2 töötavatele iPhone'idele ja plaanime lisada selle tulevikus ka teistele toodetele," selgub Apple'i teatest.

Seega pole tõenäoliselt sel korral tegemist ettevõtte sihiliku katsega julgustada uute telefonide ostmist, vaid pigem ettevõtte kehva kommunikatsiooniga. Kuigi funktsionaalsus lisati juba eelmisel aastal, polnud klientidele varem teatatud, et nende seadme jõudlus võib aku vananedes langeda.

Iphone'i arendaja Marco Arment nentis Twitteris, et "salaja iPhone'ide aeglustamisega seonduv mainekahju saadab ettevõtet ilmselt terve kümnendi, hoolimata sellest, mis põhjusel seda tehti".

Apple'i hinnangul peaks säilitama nende akud 500 laadimiskorra järel 80 protsenti oma algsest mahtuvusest. Samas ootab ettevõte, et iPhone'i kasutatakse kolm aastat. Aku väljavahetamine näib seetõttu algse kasutajakogemuse säilitamiseks vältimatu.

"Tasub meeles pidada, et liitiumioonakud kuluvad kõige rohkem, kui neid täielikult täis laadida ja lasta seejärel tühjaks minna. Aku eluea pikendamise mõttes on kõige parem, kui laeng jääb 50–70 protsendi vahele," märkis Arvo Mere.