Kärbse aju aitab otsimootoreid tõhusamaks teha ({{commentsTotal}})

Kes meist ei oleks kasutanud otsimootorit. Lihtne on sellega leida nii tekste kui ka pilte. Kuid looduses on juba miljoneid aastaid oma otsimootor, mis otsib paljuski paremini kui mistahes Google, sealhulgas ka lõhnu. See otsimootor asub kärbse ajus, täpsemalt öeldes isegi toakärbsest veelgi pisema äädikakärbse ajus.

Ameerika teadlastele avaldas muljet, kuidas äädikakärbsed lõhnu klassifitseerivad. Nad väidavad, et kärbseajust õpitud nippide abil saab arvutite otsialgoritme palju tõhusamaks teha.

Äädikakärbestel on umbes 50 tüüpi lõhnatajuneuroneid. Igaüks neist laengleb erisuguste lõhnade peale isemoodi. Laengleb ehk kannab oma jätkeid pidi edasi elektriimpulsse.

Kõik need impulsid jõuavad lõpuks Kenyoni rakkude nimelistesse neuronitesse, mida on äädikakärbsel umbes 2000 ja millest iga konkreetse lõhna peale aktiveerub ainult umbes viis protsenti. Millised viis protsenti, sõltub lõhnast.

Kärbse aju muud osad reageerivad Kenyoni rakkude enam-vähem ühesuguste aktiivsusmustrite peale ühtemoodi, nii et kui kärbes õpib näiteks suhkruvee lõhna peale midagi tegema, siis teeb ta sedasama ka mõne muu piisavalt sarnase magusa lõhna peale.

Kenyoni rakkude aktiivsusmustrid kujutavad endast piltlikult öeldes justkui QR-koode, mis sildistavad erisuguseid lõhnakategooriaid.

Sanjoy Dasgupta ja ta kolleegid San Diego California ülikoolist väidavad, et sellise kategoriseerimisega seonduvad kalkulatsioonid kärbse ajus meenutavad vägagi neid algoritme, mis on arvutiteaduses välja töötatud ühesarnaste andmemustrite, olgu siis tekstide või piltide otsimiseks.

Kuid on ka erinevusi. Kui Dasgupta ja kolleegid neid erinevusi ka arvutialgoritmides matkisid, siis läksid need algoritmid märgatavalt tõhusamaks.

Avastusest kirjutavad teadlased ajakirjas Science.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



USA president Donald Trump.

Kuidas mõjusalt esineda: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait

Kuidas mõjusalt esineda? Kõnelemise kunsti ehk retoorika hällis Vanas Kreekas oli esinejate jaoks üks arusaadav ja lihtne soovitus: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait. Viimane ei tähendanud seda, et esineja peaks tulema lavale ja vaikima, aga ta ei tohtinud liigselt lobiseda, pidi oskama pidada pausi ja mis peamine- jälgima kuulajaskonda, kirjeldab Tallinna ülikooli avalike suhete lektor Mart Soonik.

Küberturvalisus kehtib põhimõte: ehitatud müüride kõrgus on ebaoluline, kui väravavalvur on võimalik hõlpsasti ära meelitada.

Just sina oled küberturvalisuse nõrgim lüli

Kuna küberkuriteo sooritamiseks kulub vaid sekund, on kasutajat kaitsta väga keeruline. On vaid üks lahendus ja see kätkeb endas õigusteadust ning kasutaja harimist, kirjutab Tartu ülikooli IT-õiguse doktorant Kristjan Kikerpill.

Hea küsimus: mitu bakterit elab korraliku rahatähe peal?

Nakkushaiguste ja kõhutõbede laiem levik on tekitanud ERR Novaatori lugejatel küsimuse, kas näpud tuleks talvel igaks juhuks eemal hoida ka käest-kätte ringlevast paberrahast ja müntidest. Kuigi raha on tõepoolest räpane, pole vastus ehk päris see, mida võiks ehk oodata.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: