Birgy Lorenz – Pelgulinna gümnaasium

Birgy Lorenz on koolides ja lasteaedades ülipopulaarse projekti „Nutitund igasse kooli!“ käivitaja ja eestvedaja, kes aitab reklaamida Eesti IT-haridust kogu maailmas.

Eesti 100. sünnipäeva puhul loodud projekt „Nutitund igasse kooli“ on üle-Eestiline projekt, milles osalejad jagavad kogemusi digiõppe kasutamisest nii lasteaedades, koolides kui ka kutsekoolides. Sellest on kujunenud üks laiapõhjalisemaid ja insipireerivamaid haridusuuendusprojekte, kus osalevad tuhanded õpetajad. Tänu projektile on hakanud uuenduslikud meetodid levima klassist klassi ja koolist kooli.

Birgy on suutnud kaasata Nutitunni-algatusse ettevõtteid, kes panevad välja auhindu parimatele, ta teeb koostööd haridus- ja teadusministeeriumi ning Eesti informaatikaõpetajate seltsiga. Kord kuus valmib tema käe all intervjuu ja persoonilugu ühest aktiivsest nutitunni korraldajast.

Birgy on aidanud pöörata uue lehe õppetöösse suhtumises ja digitaalse kirjaoskuse tõstmisel, muuta töö haridussektoris atraktiivsemaks ja tõsta inimeste hinnangut õpetaja elukutsest. Birgy on innustanud ja julgustanud õpetajaid ja õpilasi avastama uusi vahendeid ja võimalusi teadmiste vahendamiseks ja omandamiseks. Tänu temale on digikoostöö tõusnud täiesti uuele ja enneolematule tasemele.

Tähelepanuta ei saa jätta Birgy Lorenzi tegevust netiturvalisuse propageerijana. Ta on välja töötanud digiohutuse mudeli, projekti „Targalt internetis“ nõukogu liige, koostanud õppe- ja teavitusmaterjale, mis toetavad õpilaste digipädevuste omandamist, ning temaatilisi ülesandeid koolidevahelisele võistlusmängule „Nutikalt netis“. Tema digiteemalisi artikleid on ilmunud nii kodu- kui ka välismeedias.

Birgy on kõnelenud paljudel konverentsidel üle maailma, tutvustanud Eesti IT-haridust Jaapanis, Ameerikas, Saksamaal ja paljudes teistes riikides ning võõrustanud oma koolis sisuliselt igal nädalal teemast huvitatud väliskülalisi, nende seas näiteks Yorki hertsogit ja prints Andrew’d.

Birgy on Pelgulinna gümnaasiumi IT-arendusjuht, Eesti informaatikaõpetajate seltsi asutaja ja juht, informaatika ainenõukogu aktiivne liige ning Tallinna haridusameti IKT nõukogu liige, Eesti arvutiklubi ja küberkaitse liidu liige. Ta on Tallinna ülikooli lektor nuti- ja digiturbe alal ning kaitses seal hiljuti doktoritöö koolide digiturvalisuse teemal, mis tõstab teadlikkust internetis levivate ohtude eest. Ta on pälvinud nii aasta õpetaja kui ka Euroopa õpetaja tiitli. Samuti töötab ta tänavu aasta maist Tallinna tehnikaülikoolis küberolümpia projektijuhi ja teadurina.

Birgy teeb oma tööd hingega ja naudib seda kogu südamest. Ta on siiras ja avatud mõtlemisega, väga motiveeriv ning innovaatiliste tegemiste ja suure töövõimega suur eeskuju paljudele.

„Kui igaüks meist teeb oma õpilastega digipiisa, siis kokku saab sellest digiookean,“ on Birgy ise öelnud.

Swedbank AS

Alates 2012. aastast on Swedbank Eesti algatuse Tagasi Kooli strateegiline partner, kelle toel on saadud teha külalisõpetamine alaliselt kättesaadavaks kõigile Eesti õpetajatele ja inimestele.

Viimase nelja aasta jooksul on umbes 450 Swedbank Eesti töötajat korraldanud umbes 400 üldhariduskoolis rohkem kui 1000 raha-, digitarkuse- ja karjäärialast külalistundi. Neis on osalenud rohkem kui 25 000 õpilast.

Et julgustada töötajate külalisõpetamist, toimuvad pangas iga-aastaselt temaatilised seminarid. Igal töötajal on võimalus võtta töölt üks vaba päev, et minna külalisõpetajaks ka kaugemate piirkondade koolidesse. Külalisõpetamine on haaranud töötajaid telleritest tippjuhtideni. 2016. aasta jooksul püüti jõuda võimalikult kaugetesse paikadesse.

Swedbank Eesti on jaganud külalisõpetamise kogemust teiste ettevõtete ja organisatsioonidega, et võimalikult paljud inimesed võiksid saada külalisõpetajateks ning iga õpetaja leiaks enda aine ja õpilastega sobivate teemade käsitlejaid.

Swedbank on aidanud luua avatud ja tasuta veebiplatvormi, mille kaudu saavad õpetajad võtta kontakti vabatahtlike külalisõpetajatega. Infosüsteemi kasutab 1500 õpetajat 455 koolist ja vabatahtlikuks külalisõpetajaks on ennast pakkunud 2500 inimest, kes on kolme viimase aasta jooksul korraldanud külalistunde vähemalt 70 600 õpilasele. Paljudes koolides on külalisõpetajateks kaasatud vilistlased.

Peale selle on Swedbank toetanud sihtasutust Noored Kooli, mis on samuti andnud olulise panuse Eesti hariduse kvaliteedi tõusu ja sellesse, et haridus oleks avatum ning käiks kaasas ühiskonna arenguga.

Swedbank Eesti ja Tagasi Kooli teevad koostööd eesmärgi nimel, et iga Eesti kodaniku auasi oleks käia vähemalt kord aastas koolis ja jagada külalisõpetajana oma teadmisi ning kogemusi tulevase põlvkonnaga.

Mart Noorma – Tartu ülikooli dotsent

Mart Noorma on Tartu ülikooli endine õppeprorektor, laiemalt tuntud Eesti tudengisatelliidi programmi algataja ja juhendajana ning teadust populariseeriva telesaate „Rakett 69ˮ kohtunikuna, kuhu tema kutsel kaasati 2017. aastal ka kutseõppurid. See on õpilastele, lapsevanematele ja ühiskonnale andnud kindlustunde, et kutseharidus on väärtus, mitte tupiktee.

Mart Noorma on Tartu kutsehariduskeskuse nõunike kogu liige. Selles ametis on tal alati häid ideid ja ettepanekuid kooli arengus kaasa rääkimiseks. Mart on veendunud, et Tartus on kaks väga head kooli: Tartu ülikool ja Tartu kutsehariduskeskus, kus noortel (ja ka täiskasvanutel) on võimalus õpinguid jätkata. Oma tegevusega tugevdab ta Tartu kui hariduslinna kuvandit veelgi.

Mart on aastaid olnud Eesti tudengisatelliidi programmi nõustaja, kes on kogenud, et millegi olulise loomiseks on vaja nii häid teoreetilisi teadmisi kui ka kuldseid käsi.

Ta räägib kirglikult vajadusest tuua haridusse rohkem probleemipõhist õpet. Just sellist, mille rõhk ei oleks faktide tuupimisel ega jätaks lõpetanut diplomi saamise järel abitult ringi vaatama ja hõbekandikul kingitusi ootama. Mart on öelnud, et kui tahame Eestis teadmistepõhist majandust edendada, tuleb juba koolinoortele näidata, et ka tarkuse ja nupukusega on võimalik suuri asju korda saata ning tulevikus head raha teenida. Mart mitte ainult ei räägi sellest, vaid ka teeb seda.

Mardil on suurepärane oskus suurelt mõelda, kuid seejuures suudab ta ka inimesi veenda ja panna neid uskuma, et kõik on võimalik. Alates 2011. aastast ETV eetris vaatajaid paeluv ja Euroopa üheks parimaks haridussaateks peetud telesaade „Rakett 69ˮ on kindlasti näide hariduse ning teaduse väärtustamisest ühiskonnas. Mart Noorma on selles teadust, teadmisi ja oskusi populariseerinud alates 2012. aastast. Ta on öelnud, et saate eesmärk on innustada noori püüdlema elus suurte sihtide poole. Kogemus, mille võistlejad saavad, on palju suurem kui lihtsalt esinemisoskused või suhtevõrgustiku laiendamine. Vaadatavusest olulisem on selle saate lai kandepind ja mõju ühiskonnas hariduse väärtustajana.