Kristjan Port: terrorism käitub nakkushaigusena ({{commentsTotal}})

Võime muuta oma käitumist tavalisemate nakkushaiguse levikut soodustavalt.
Võime muuta oma käitumist tavalisemate nakkushaiguse levikut soodustavalt. Autor/allikas: filterforge/Creative Commons

Mis võiks olla terroristi eesmärk? Sama küsimus valdab paljude mõnest terrorirünnakust kuulnute meeli. Vahest aitaks nähtust mõista vahendite valiku küsimus.

Teisisõnu, miks valib keegi vaenujalal olija just terrorismi? Miks paigutab ta end teistest moraalselt kõrgemale kohtumõistja positsioonile, kuid samas langeb vääritu tasemele, kasutades varjatud võimalust hiilida pettuse varjus rahumeelset elu elavate inimeste keskele ja püüdes jätta endastki normaalse kodaniku mulje, et sooritada siis teiste usaldust kuritarvitades oma alatu tegu.

Põhjuseks peab olema tema nõrkus. Ta ei saa asuda kõigi vastu avalikku sõtta, sest selles jääks ta möödapääsmatult kaotajaks. Tema piiratud mõjuga rünnaku tegelik efekt ja lootus asuvad vallanduvas hirmus. Sarnaselt haigusega, mis ise ei peagi olema ohustav, aga millele reageerib keha elu ohustaval moel. Olgu see siis kõrge palavik, keha hävitav autoimmuunreaktsioon või maapähkli allergia tulemusel käivituv surmaga lõppeda võiv anafülaktiline šokk.

Omaette huvitavaks nähtuseks võib pidada haigustega seoses inimese mõistuses toimuvat. Mõned haigused mõjutavad inimeste käitumisi haigusele kasulikus suunas. Näiteks hirm vaktsiinide ees, mille tõttu on hakanud levima ammu unustatud nakkushaigused. Olukord on nii tõsine, et Austraalias kaalutakse seadusega keelata vaktsineerimata laste vastuvõtt lasteaedadesse ja eelkooli.

Omaette huvitava väljakutse esitab meile bakter Toxoplasma gondii, kes mõjutab näriliste ajutegevust moel, mis on kasulik neid taga ajavatele kassidele. Kasulik ka bakterile, sest tema elutsükkel vajab vahepeal viibimist kassi organismis. Kui kass on ootamatult julgeks muutunud hiire ära söönud, asub kaval mikroorganism kassi sees paljunema, et hiilida seejärel tema saba alt maailma tagasi.

Nakkusena tekkiv toksoplasmoos levib kõikides soojaverelistes, sealhulgas ka inimestes. Nende seas esineb haiguslikke nähtuseid harvemini hoolimata sellest, et parasiit elutseb umbes pooltes maailma kodanikes. Kui uskuda samas teadlasi, võib bakter mõjutada ka inimeste käitumist.

Mõned aastad tagasi uuris Tšehhimaal Praha Charlesi ülikoolis rühm teadlasi 18 kuu jooksul ligemale 4000 sõjaväeautojuhi liikluskäitumist. Selgus, et toksoplasmoosiga sõdurite risk sattuda avariisse oli kaks ja pool korda suurem. Kui mikroorganism muudab inimeste käitumist riskialtimaks, panid teadlased bakterile vähemalt osalise vastutuse maailmas igal aastal umbes miljonis autoõnnetuse eest.

Olukord võib olla veelgi imelikum. On olemas esialgsed tõendid hüpoteesile, et võime muuta oma käitumist tavalisemate nakkushaiguste levikut soodustavalt. Näiteks uurisid (.pdf) Birminghami ülikooli biomeditsiinilise antropoloogia keskuse teadlased inimeste sotsiaalsete kontaktide arvu 48 tundi enne ja pärast gripivaktsiini süsti. Vaktsiinis kasutatav viirus on muudetud haigust mitte-põhjustavaks, aga kutsub kehas esile antikehade tootmise nagu tõelise nakkuse puhul.

Inimene ei saa sellest aru, kui keha alustab kaitsetegevust. Tavaliselt kulgeb nakkus esialgu mõned päevad ilma sümptomiteta. Just see sümptomitest vaba haiguse tajumise eelne periood teadlasi huvitaski. Võrreldes nakkust tähistava vaktsineerimiseelse ajaga muutusid haiguse kandjad vahetult pärast nakkuse algust sotsiaalselt aktiivsemaks. Nad suhtlesid palju rohkem ja suuremate rühmadega. See on loomulikult viiruse levikule kasulik. Seda enne inimese voodihaigeks murdmist.

Kuidas on see kõik terrorismiga seotud? Möödunud nädalal tappis 52-aastane britt Khalid Masood Westminsteri silla terroriaktis neli süütut inimest. Mõni minut enne seda oli ta saatnud välja WhatsAppi sõnumi. Keegi ei tea selle sisu ega adressaati, kuna nimetatud rakendus krüpteerib sõnumivahetuse. Seepeale leidis siseminister Amber Rudd, et taolised rakendused peavad olema võimudele avatud.

Ametnik võiks aru saada, et kõrvaliste eest kaitstud sõnumivahetusrakendused pole terrorism ega haigus. Sotsiaalset haigust käivitab terroriakt, aga terror ise on kodanike vabadusi kitsendav reaktsioon, millega võimendatakse nõrga vägivallatseja tegu talumatuks.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: