''Selle katsega proovime vastastikku panna kvantmehaanika ja vaba tahte. [...] Kui näeme katsetes seda, mida me ootasime, peab leppima nii filosoof, füüsik kui ka avaliku elu tegelane ühega kahest järeldusest, kas pole olemas asja nagu vaba tahe või peab loobuma kohalikust reaalsusest,'' selgitas Johannes Heinsoo Zürichis asuvast Šveitsi föderaalsest tehnikainstituudist ETH saates ''Labor''.

Kohalik reaalsus tähendab füüsikute jaoks, et kõik asjad, mis on omavahel põhjuslikus seoses või üksteisega seotud, peavad üksteist puudutama või olema vähemalt lähestikku. Kvantmehaanikast nähtub aga, et omavahel põimitud osakesed mõjutavad teineteist isegi juhul, kui viia need universumi erinevatesse otstesse.

Vaba tahte olemasolu proovile panemiseks kasutatav eksperiment põhineb Belli katsel. Katse raames viia kaks kvantmehaanika kirjeldatud osakest üksteisest kaugele ja küsitakse neilt erinevaid küsimusi. Heinsoo sõnul võib meid võrrelda tudengitega, kes ei tea eksamile minnes nende käest küsitavaid küsimusi, kuid peavad vastama neile alati täpselt samamoodi või erinevalt. Kui tavalise maailma üliõpilaste vastused ühtiksid aeg-ajalt juba puhta juhuse läbi, siis kvantmehaanilised tudengid vastaksid küsimustele alati õigesti.

Osakeste küsimuse suhtes teadmatuses hoidmiseks otsustatakse selle üle füüsikakatsetes tavaliselt osakeste lahku viimise järel mõne teise kvantmehaanilise protsessi abil. ''Kui kvantmehaanika on õige, on küsimused, mis välja mõeldi, alati täiesti juhuslikud. Alati võib (samas) öelda, et [...] jumal on ette otsustanud kõik meie täringuvisked. [...] Iga kord, kui sa küsid ka kvantmehaanika käest mingit juhuslikku arvu, on see arv kusagil kirjas ja peidetud muutujates,'' selgitas Heinsoo.

''Kui me ei lepi sellega, et on olemas midagi juhuslikku ja jumal on kõik täringuvisked ette ennustanud, siis võibolla üks asi, mida jumal pole ette otsustanud, on see, mida otsustame meie teha. Võibolla täringuvisked on kõik ette ennustatud, aga vaba tahe võiks olla kõige vähem ette ennustatud asi üldse,'' tõi füüsik mängu vaba tahte.

Kuna tugevamate järelduste tegemiseks tuleb teha katseid väga mitmeid kordi, on võimalik kõigil soovijatel avaldada oma vaba tahet suuremahulises 30. novembril toimuvas füüsikakatses ''The Big Bell Test''. ''Selleks, et me saaksime piisavalt palju vaba tahet on meil vaja inimeste käest piisavalt palju juhuslikke numbreid,'' lisas Heinsoo. Katseid läbiviivate 11 ülikooli teadlased ootavad, et kokku lööb selles kaasa paarsada tuhat inimest.

Oma vaba tahet on võimalik avaldada siin.