Juba lasteaialapsed oskavad öelda, et alkohol ei ole tervisele hea. Suureks kasvades puutume me siiski alkoholiga palju kokku, näiteks on vähe sünnipäevi või tähtpäevi kus alkoholi ei pakutaks. Veelgi enam – eesti keeles leidub palju ütlusi, mis isegi soovitavad või lausa ülistavad alkoholi pruukimist: näiteks kui ei ole surmatõbi, siis saab ikka viinast abi.

Eestis tarvitatake alkoholi tõesti palju. Keskmiselt tarvitab iga Eesti elanik aastas ligi kümme liitrit absoluutset alkoholi. Samal ajal Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul toob tarbimine üle kuue liitri aastas elaniku kohta kaasa tõsiseid kahjusid rahva tervisele ja arengule.

Sageli küsitakse kus on piir ja millal algab alkoholi liigtarvitamine. Mehed ei tohiks tarvitada üle nelja ühiku päevas. Naised ei tohiks tarvitada üle kahe ühiku päevas. Üks ühik on võrdne ühe pitsi kange alkoholiga või pokaali veiniga või väikse klaasi õllega. Lisaks peaks igas nädalas olema vähemalt kolm alkoholivaba päeva.

Mis juhtub kui me tarvitame rohkem? Alkohol soodustab väga erinevaid kehalise ja vaimse tervise probleeme, mitmeid vähivorme, depressiooni, ärevust, kõhuprobleeme ja paljusid muid haigusi.

Kui paljudes riikides tarvitatakse alkoholi pigem sotsiaalselt ja väikestes koguses, siis Eestis on iseloomulik alkoholi tarvitamine korraga palju ja eesmärgiga jääda purju. Sellise tarbimismustri eripära on alkoholitarvitamise suur seos vägivalla ja õnnetustega. Samuti on Eestile iseloomulik alkoholi tarvitamise laialdane levik noorte hulgas, mis toob kaasa tõsised ohud rahva tervisele ja ühiskonna arenguvõimele.

Hea uudis on see, et mitmed haiglad ja perearstikeskused on liitunud programmi "Kainem ja tervem Eesti" raames alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise, lühisekkumise ja raviga.