'Mõtlev' juturobot sai Turingi testist läbi
Vene ja Ukraina päritolu tarkvarainsenerid on suutnud luua programmi, mida võib esimest korda Turingi testi alusel mõtlevaks pidada. Tallinna Tehnikaülikooli vanemteaduri Enn Tõugu sõnul pole selles viimastel aastatel toimunud arengute valguses midagi imekspandavat.
Turingi testi mõtles välja 20. sajandi Briti tuntud matemaatik, loogik ja visionäär Alan Turing, et eristada „mõtlevat“ masinat tavalisest arvutiprogrammist. Sellel põhineva katse läbimiseks peab programm suutma viis minutit kestva vestluse tulemusena veenda 30 protsenti kohtunikest, et nendega suhtleb päris inimene, mitte arvutiprogramm. Kuigi test on ikoonilise kuulsuse omandanud, on omaette küsimus, kas seda läbida suutvat masinat võib tõepoolest intelligentseks pidada või on tegu lihtsalt ülihästi programmeeritud juturobotiga.
Laupäeval Readingi ülikoolis toimunud Turingi 60. surma-aastapäevale pühendatud jõukatsumisel pandi proovile viis programmi, millest üks – Eugene Goostman – suutis ära petta 33 protsenti kohtunikest.
„Mind see ei üllata, sest võtame näiteks siia kõrvale [IBM-i loodud] mälumängurist Watsoni programmi. See on ju juba võitnud Ameerika kõige paremaid mälumängureid. See on parem kui Turingi test, ma ütleksin,“ nentis Tõugu.
Lisaks võib Ukraina päritolu Vladimir Veselovi programmi pidada teatud mõttes Turingi testi aluspõhimõtteid ära kasutavaks. Eugene Goostman matkis 13 aasta vanust ukraina juurtega poissi, kelle jaoks polnud inglise keel emakeeleks. „ Meie peamiseks ideeks oli, et [Eugene] võib väita, et ta teab kõike, kuid samas võib julgelt eeldada, et tema vanuse tõttu ei pruugi ta kõike teada,“ märkis tarkvarainsener ülikooli pressiteates.
Samal ajal on Turingi test Tõugu hinnangul väga tinglik. „Mitmekesisuse ja laia silmaringi poolest on inimene muidugi masinast üle. Ent see on ka väga suhteline. Kui lähete rääkima näiteks mõne Kesk-Aafrika Vabariigi kohaliku kodanikuga, siis ta teab ka kindlasti asju, mida ei tea teie ega mina. Kes siis võidab sellises võistluses?“ mõtiskles vanemteadur.
Viimaks ei ürita Eugene Turingi testist esimest korda läbi saada. Kaks aastat tagasi toimunud jõukatsumises pidas juturobotit pärisinimeseks 29 protsenti kohtunikest.
Reading'i ülikooli külalisprofessor Kevin Warwick leiab aga pressiteates, et hoolimata testi vastuolulisusest rõhutab saavutus, et inimkond on juba uude ajastusse jõudnud ja toimib omamoodi hoiatusena. Vestlusoskuse vallas inimestele lähedale jõudvad programmid võiksid rakendust leida ka näiteks küberkuritegevuses.
