17. mail 1955 väljastati patent esimesele tehislikule tuumareaktorile
17. mail 1955 väljastati pärast tosina aasta pikkust ootamist viimaks patent Enrico Fermi ja Leo Szilardi juhtimisel ahelreaktsiooni demonstreerimiseks ehitatud tuumareaktorile Chicago Pile-1, mis viis ameeriklasi oluliselt lähemale tuumarelva loomisele.
CP-1 neutronreaktor erines tunduvalt hiljem energia tootmiseks ehitatud reaktoritest. Sellel puudus jahutussüsteem ja reaktorist lähtuva kiirguse keskkonda jõudmist ei üritatudki kuidagi takistada. Sisuliselt oli tegemist uraani graanulitest ja grafiittellistest ehitatud kuhjatisega, millesse oli lisatud kaadiumist, indiumist ja hõbedast vardakesed. Kaadium- ja indiumvardaid kasutati tuumareaktsiooni kontrollimiseks, mil tuumareaktsiooni toimel radioaktiivseks muutuv hõbe andis aimu vabanevate neutronite hulgast.
Ahelreaktsiooni võimalikkust kontrolliv katse algas 2. detsembril 1942 Chicago ülikoolis, reaktorit hoiti käigus 28 minutit. Fermi tunnistas hiljem, et ei taotlenud ülikoolilt enne reaktori rajamise algust selle kooliterritooriumile ehitamiseks ametlikku luba, kuna palve oleks tõenäoliselt tagasi lükatud. Sellele vaatamata andis kooli metallurgialabori juht Arthur Compton katsetusele pärast tuumafüüsiku arvutustega tutvumist rohelise tule.
Fermi ja Szilard taotlesid reaktorile patenti kaks aastat hiljem, kuid Manhattani projekti kattev saladusloor aeglustas protsessi oluliselt. Fermi suri pool aastat enne patendi väljastamist.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa