Puugi elutsükli pikkus on kaks aastat. Suve esimesel poolel peab vastne leidma linnu või hiire, kelle külge kinnituda ning verd imeda, et nümfiks moonduda. Sügisel peab ta leidma uue peremeeslooma, kelle verest toituda ning seejärel täiskasvanuks saada. Järgmise aasta kevadel muneb emane 2000-3000 muna.

Putukad on rahulikud, kuid järjekindlad. Puugid võivad 20-60 sentimeetri kõrgusel samas paigas õige peremeeslooma möödumist oodata päevi ja isegi nädalaid. „Kui on näiteks rada, siis ta tunneb ära lõhna, vibratsiooni, CO₂ järgi, et siin on loomade või inimeste suurem kontsentratsioon, siis sinna ta tasakesi ronib ja jääb ootama,“selgitas entomoloogist Aleksander Pototski

Kui puuk õiges kohas naha külge klammerdub ja imikäsnaga vere imemiseks sellesse augu puurib, toimetab ta oma süljega nahale ka valuvaigistavaid ühendeid, mistõttu loomad hammustust ennast ei tunne. „Samas viib ta süljega haava ka baktereid ja viirusi,“ nentis putukauurija.

Eestis leidub võsa- ja laanepuuke. Kuigi liikidel silmatorkavaid erinevusi pole, on neil veidi erinev eluviis ja leviala. Laanepuugi peamine leviala jääb Siberi aladele, misläbi võib laanepuuke Eestis kohata vaid riigi ida- ja kaguosas. Võsapuuki võib leida kõikjal Eestis. Haigusi kannavad aga mõlemad liigid.