Kõue valla elanik leidis eile veetrassi kaevates muinasaja lõpust pärit väärtusliku aarde ja andis leiust teada muinsuskaitseametile, kuid loodetud leiutasu ei saa.

Tänaseks on aardeleidja muinsuskaitseameti peale solvunud, sest saamata jääb loodetud leiutasu ja ta leiab, et amet on temasse halvasti suhtunud. Leiutasu pole aga ette nähtud seetõttu, et kaevati arheoloogiamälestise piirkonnas, vahendas ERR uudisteportaal „Aktuaalset kaamerat“.

Esmaspäeval sisuliselt majatrepi kõrvalt välja tulnud aare on Kristo Soodla meele teinud päris mõruks. Oma arust täiesti seaduslikult käitunud mees - küsinud vallast luba veetoru väljavahetamiseks ja andnud kaevamisel maa seest välja tulnud aardest muinsuskaitseametile teada, on tegelikult rikkunud seadust ja tänaseks muinsuskaitseametiga tülli pööranud.

„Suhtumine oleks võinud... Ma ootasin, arvasin, et see suhtumine on natuke teine, praegu nagu tunnen, et mind nagu polegi olemas nende jaoks. Aare on käes, võib-olla nad tulevad siia veel, infot rohkem ei ole. Suhtumise poole pealt loomulikult ma ootan, et tuleks ka leiutasu kui selline, sest ma olen aus olnud,“ rääkis Kristo Soodla.

Muinsuskaitseameti kinnitusel oli suhtlus meeldiv kuni eilse hommikuni. Arheoloogiamälestiste peainspektor Ulla Kadakas kinnitas, et ehkki Soodla on rikkunud arheoloogiamälestise piirkonnas ilma muinsuskaitse loata kaevamisi tehes seadust, ei hakka keegi teda karistama, vaid vastupidi - amet viib oma kulude ja kirjadega krundi piires läbi arheoloogilised uuringud.

„Minu vestlused maaomanikuga olid igati meeldivas toonis ja üksteist mõistvad ning kust ta pärast sellist eksitavat informatsiooni ja mõttekäiku kuulis, ma ei oska seda täpsemalt kommenteerida. Aga tänaseks on maaomanik, jah, nii ärritunud, et palub muinsuskaitseametil oma esindaja kaudu endaga suhelda,“ ütles Ulla Kadakas.

Muinsuskaitseamet ei tea, millest võis kommunikatsiooniprobleem alguse saada. Samas tunnistas Kristo Soodla, et küsis aardeleiu kohta nõu detektoristide foorumist, mille mõned liikmed hurjutasid teda aarde üleandmise pärast. Seda Soodla ei kahetse, aga leiutasu pole talle ette nähtud.

„Leiuautasu küsimus - kui mälestisel on toimunud ebaseaduslikud kaevetööd, siis sellel puhul leiuautasu ei ole põhjust inimesele maksta, aga ta saab teistmoodi selle nii-öelda boonuse kätte,“ ütles Kadakas.

Aardeleid on arheoloogide esialgse hinnangu põhjal aga igati väärtuslik. Kolm massiivset kaelavõru ning uhke rinnaehe koos kuljuste ja ripatsitega, kõik pronksist ja hästi säilinud.

„Mis muudab selle leiu eriti haruldaseks on see, et kuigi me teame neid kuskil paarikümne ringis, siis ometi on just need ehteplaadid täiesti ainulaadsed. Ühtegi teist samasugust meile teada ei ole,“ rääkis Tallinna ülikooli (TLÜ) ajaloo instituudi peavarahoidja Ülle Tamla.

Aardeleid on TLÜ ajaloo instituudis puhastamisel ja konserveerimisel.