Tänapäeva hooned sarnanevad üha enam inimesega. Nii nagu elusolendil, on ka majalventilatsioonisüsteemi näol oma kopsud ja närvisüsteem, mis koosneb tuhandetest anduritest. Tallinna Tehnikaülikooli teadlased on toonud kokku eri valdkondade spetsialistid, et need süsteemid omavahel suhtlema panna ja tehisintellekti abil hoonete energiatarbimist drastiliselt vähendada.

TTÜ arvutisüsteemide instituudi dotsent Kristina Vassiljeva selgitab, et kaasaegses hoones võib leiduda igas nurgas andureid, mis mõõdavad rõhku, temperatuuri ja palju muud. Kokku võib ühes majas olla juhtimiseks ja mõõtmiseks üle saja tuhande andmepunkti. "Tavaline inimene ei saa sellega hakkama, et kuidas tuleb analüüsida ja kuidas jälgida," nentis Vassiljeva.

Siin tulebki appi masinõpe. Tehisintellekt suudab tohutust andmehulgast leida mustreid ja luua kasutusprofiili: millal inimesed saabuvad, millal lahkuvad ja millal on vaja tööle rakendada kütte- või ventilatsioonisüsteem. 

Targad kopsud

Üks suurimaid kuluallikaid hoonetes on ventilatsioon, mis moodustab sõltuvalt aastaajast 15–30 protsenti kogu elektritarbimisest. Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi professor Argo Rosin toob ilmeka võrdluse bioloogiaga. "Ventilatsioon on nagu hoone kopsud, nii nagu inimeselgi," selgitas Rosin: "Mõnikord see ventilatsioon hingeldab rohkem, teinekord vähem – nagu inimenegi."

Süsteemi töötempos mängib võtmerolli süsihappegaas. Kui ruumis on palju inimesi, tõuseb CO₂ tase ja nn kopsud peavad töötama kiiremini, et tagada värske õhk. Kui aga inimesed lahkuvad ja CO₂ tase langeb, saavad nutikad hooned sellest tänu anduritele ise aru. Tühjas hoones lülitub ventilatsioon vaiksemale režiimile või sootuks välja ja tuled kustuvad automaatselt. Selline vajaduspõhine juhtimine annab Rosina sõnul kuludelt säästu kuni 40 protsenti. 

Valvas vanaema

TTÜ liginullenergiahoonete uurimisrühma kaasprofessor Martin Thalfeldt toob välja, et lisaks kokkuhoiule on eesmärk muuta elu mugavamaks. "Õnneks ei pea tänapäeval enam vanaema koju jääma, et vastavalt vajadusele kütet, pumpa või ventilatsiooni sisse ja välja lülitada," märkis ta. Targad hooned teevad seda meie eest ise.

Süsteemide optimeerimine ulatub aga majast kaugemale, mõjutades kogu energiavõrku. Thalfeldt toob näite hommikusest tipptunnis, kui inimesed lähevad duši alla. Sel ajal on kasulik ruumide kütmine hetkeks pausile panna. See muudab soojuse tootmise tõhusamaks ja hoiab energiaarved väiksemad. 

Samuti on see oluline koostootmisjaamadele, kus toodetakse biomassist nii soojust kui ka elektrit. "Sellistele jaamadele meeldib, kui nad saavad töötada hästi stabiilselt," selgitas Thalfeldt. Targad hooned aitavadki seda stabiilsust hoida, siludes tarbimise tippe ja aidates kaasa energiavarustuskindlusele.