Eesti on üks väheseid riike Euroopas, kus koolitoit on õpilastele tasuta ja igal lapsel on iga päev võimalik süüa sooja koolilõunat. Sellest hoolimata jätavad paljud lapsed toidu söömata. SEI Tallinna keskuse teadlased asusid otsima selle põhjuseid ja leidsid, et probleemid ei piirdu vaid toidu maitsega, vaid ulatuvad sügavamale toidukultuuri ja teadlikkuseni.

Olukorra lahendamiseks on eksperdid rahvusvahelise projekti "SchoolFood4Change" raames välja töötanud kogu kooli toidukultuuri mudeli. See lähenemine võimaldab üheskoos kogu kooliperel – nii õpilastel, õpetajatel, koolitoitlustajatel kui ka lapsevanematel – koolitoidule uutmoodi läheneda.

Uue mudeli üks keskne idee on toiduteema toomine lastele lähemale, integreerides selle erinevatesse õppeainetesse. Toidu abil saab selgitada teemasid, mis muidu võivad tunduda abstraktsed. "Toidu kohta saab õppida nii matemaatikas, kunstis kui ka keeletundides," selgitas SEI Tallinna vanemekspert Evelin Piirsalu saates "Tähelepanu! Tegemist on teadusega."

Lisaks teoreetilistele teadmistele on oluline praktiline õpe. Loodusõpetuses on toiduteemad loomulik osa, kuid uus mudel paneb rõhku sellele, et lapsed saaksid ise käed külge panna. Piirsalu tõi välja, et lapsed saavad ise toitu kasvatada ja sellest toitusid valmistada. Samuti õpitakse, kuidas kasutada ära järelejäänud toite ja teha nendest uusi roogi.

Side toidu päritoluga on kadumas

Vajadus sellise lähenemise järele tuleneb muutunud elukorraldusest. "Tänapäeva lapsed on tegelikult eemaldunud sellest, kust toit tuleb ja kuidas see meie lauale jõuab," nentis Piirsalu. Sideme taastamiseks näeb mudel ette külastusreise farmidesse, et õpilased näeksid oma silmaga, kuidas toit kasvab ja kust see pärineb. Eesmärk on vähendada võõrandumist toidust kui sellisest. 

Koolides on võimalik luua ka oma peenrad. Kuigi loomade kasvatamine võib koolis olla keeruline, kasvatatakse juba praegu paljudes kohtades maitsetaimi. Maakoolides on aga võimalik kasvatada ka porgandeid, kartuleid ja muid köögivilju. 

Uuringud näitasid, et üks põhjus, miks lapsed koolitoitu ei söö, peitub kodustes hoiakutes. Lapsevanemad, kes mäletavad omaaegset koolitoitu, räägivad kodus, et see ei ole hea, kuigi nad ise pole tänapäevast toitu proovinudki.

Seetõttu on uue mudeli oluline osa lapsevanemate kaasamine. "Lapsevanemaid on vajalik tuua siia kooli, et nad näeksid, mida nende lapsed söövad, ja nendega võib-olla ka üheskoos mingisuguseid üritusi teha," märkis Piirsalu.

Ühe võimalusena näeb ekspert seda, et vanemad võiksid koos koolikokkadega midagi valmistada. See aitaks kummutada müüte ja näitaks, et koolitoidu kvaliteet sõltub paljuski kokkade oskustest ja uutest mõtetest, mis võiksid toitu parandada. 

Praegu katsetatakse uut koolitoiduga sõbraks saamise mudelit 15 Tallinna koolis, kuid haaret on kavas laiendada. Teadlased loodavad, et projekt aitab parandada laste toitumisharjumusi, muutes koolitoidu söömise meelsamaks tegevuseks. 

Pikas vaates on eesmärgid veelgi laiemad. Korralik koolilõuna toetab õpilaste õppimisvõimet ning vaimset ja füüsilist tervist. Piirsalu sõnul aitaks see tulevikus vähendada tervisehädasid, tagades noortele pikema ja õnnelikuma elu.