Kolmapäeval, 25. juunil USA Kennedy kosmosekeskusest startinud lennu Axiom Mission 4 pardal oli vulkaanilisi vetikaid sisaldavat katseseade, mille eesmärk on katsetada kosmosejaamas vetikate kasvatamist. Samuti loodavad teadlased selle abil uurida, kuidas saaks toota tuleviku kosmosemissioonidel astronautidele hapnikku ja võib-olla kasvatada ka toitu. 

Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia kaasprofessor ja osakonna juhataja Mihkel Pajusalu märkis, et instrumendi pardaarvuti, toitesüsteemid, hapnikuandurid ja süsteemi juhtiv tarkvara töötati välja Tartu observatooriumis. "Ehk siis meie tegime põhimõtteliselt kogu elektroonika ning Poola firma poolt on katsed ise – vetikad ja nende tuubid," selgitas kaasprofessor.

Seadeldis tagab Pajusalu sõnul vetikatele eluks vajalikud tingimused, sisaldades leed-valgusdioode, pumpi ja toidet. "Seal on etteantud tsükkel. Meie süsteem annab toidet pumpadele ja leedidele, et need lülitatakse sisse ja välja õigel ajal, vastavalt vetikate vajadustele," selgitas teadlane.

Katse käigus uuritakse hapniku tootmist. Selle tarbeks ehitasid eestlased vastavad hapnikuandurid, mis mõõdavad tuubides hapniku hulka. "Need vetikad kasvavad katseklaasi moodi asjades, täpsemalt siis tsentrifuugi tuubides. Meie sensor mõõdab läbi tuubi seina hapniku sisaldust, kasutades tuubi sisse pandud luminestsentset värvainet," lisas Pajusalu.

Kõige keerukam osa katsest ongi hapnikuandur ja just seetõttu kaasati projekti ka eestlased. Nimelt on tegemist edasiarendusega Pajusalu enda loodud hapnikuandurist, mille kallal ta töötas järeldoktorantuuris USA-s Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis (MIT). Edasiarendus muudeti katse nõuetele vastavaks.

"Kõik see elektroonika tuli ehitada vastavalt ISS-i nõuetele, mis on väga karmid. Dokumentatsiooni, juppide kvaliteeti, tuleohutust ja muud sellist puudutavad nõuded on väga keerukad, seda eriti elektrisüsteemide osas. Komponentide hind kujunes võrreldavaks korraliku uue autoga," sõnas kaasprofessor.

"Tegu on esimeste meie kosmose avastamise töörühmas arendatud seadmetega, mis jõuavad rahvusvahelisse kosmosejaama, ning ühtlasi meie esimese bioloogiakatsega kosmoses. Lähiaastatel on plaanis veel kolm sarnast katset," lisas ta.

Tartu observatooriumis valminud elektroonika läheb käiku Poola Kosmoseagentuuri (POLSA) missioonil Ignis, mille raames külastab rahvusvahelist kosmosejaama ka astronaut Sławosz Uznański-Wiśniewski. Missioonil teeb poolakas 18 teaduskatset, mille hulka kuulub ka vulkaaniliste vetikate kasvatamine. Astronaudid ja last saadeti orbiidile USA ettevõtte SpaceX kanderaketiga Falcon 9 Block 5 USA ettevõtte Axiom Space tellimusel.