X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Kehakaalu tõus võib muuta ka inimese iseloomu

Isiksuseuuringutel saadud tulemusi geeni- ja terviseandmetega kombineerinud Eestis teadlaste tulemused osutavad, et kehakaal võib mõjutada inimese iseloomujooni.

"Uurisime põhjuslikkust inimese isikuomaduste ja kehakaalu vahel kahes suunas: esiteks isiksusest kehakaaluni ja ka teistpidi – kas kehakaal võib mõjutada meie isiksust. Tuli välja, et kehtib pigem see teine variant, mis oli natuke ootamatum ja vastuolulisem," viitas Tartu Ülikooli tervisekäitumise teadur Kadri Arumäe saates "Tähelepanu! Tegemist on teadusega". Teisisõnu, kehakaalu tõus võib inimese olemust tõesti veidi muuta.

Isiksuseuuringute aluseks on psühholoogide loodud mudel, mis jagab inimloomuse viieks suureks rühmaks. Need on sotsiaalsus, ekstravertsus, neurootilisus, avatus ja meelekindlus. Kuna inimloomus on väga keerukas, koosneb iga rühm omakorda alatahkudest.

"Inimesed, kellel on suurem kehakaal või ka ülekaal, on keskeltläbi natuke vähem meelekindlad ehk natuke vähem korralikud ja kohusetundlikud. Samas on nad rohkem ärrituvad ja kalduvad tundma viha, mis võib viidata sellele, et nende elus esineb rohkem stressoreid," selgitas Arumäe.

Samal ajal kipuvad suurema kehakaaluga inimesed olema altruistlikumad ja osavõtlikumad. "See võib olla teisest küljest nende psühholoogiline ressurss, mis aitab sotsiaalses maailmas paremini navigeerida," lisas teadur.

Tartu Ülikooli käitumisgeneetika kaasprofessor Uku Vainik nentis, et kõrgemat ärevustaset ja vähemat meelekindlust võib näha ka inimestel, keda kimbutavad teised liigtarbimise käitumised, nagu alkohol, tubakas või mängurlus või ka narkootikumid. "Tekib küsimus, kas ülekaal on nagu teine sõltuvuskäitumine," küsis professor retooriliselt. Kui sõltuvust tekitavate ainete puhul on aga selgelt eristatav sõltuvust tekitav komponent, näiteks nikotiin või kofeiin, siis toidu puhul on asi keerulisem. Seda enam, et selles leiduvaid aineid vajab eluks igaüks.

"Kui me vaatasime isiksuseprofiili, leidsime, et kõik sõltuvuskäitumised on omavahel väga sarnase profiiliga. Ülekaalu profiil on natuke neist eemal, aga mitte väga eemal, nagu meie kontrollprofiilid, näiteks soolised erinevused või haridustase. Toidusõltuvus on lähemal sõltuvuskäitumistele. See on üks osa ülekaalust, aga see ei seleta kogu ülekaalu. Ülekaal on mitmekesisem nähtus kui lihtsalt sõltuvuskäitumine," kinnitas Vainik.

Isiksusetestide seostamine geneetilise ja terviseinfoga annab väärtuslikke teadmisi tervise kohta. Geenivaramu isiksuseuuringuga koguti selle tarbeks maailmas ainulaadne andmestik ligi 80 000 Eesti inimese kohta.

Vainik märkis, et ülekaalulisuse kujunemise juures mängivad geenid olulist rolli. Suure osa inimkonna ajaloost pole olnud need aga väga olulised. "Meil pole olnud nii palju süüa saadaval, nagu on meil praegu. Tänapäeval, tänu põllumajandusinnovatsioonile teeme justkui katset, et anname kõigile hästi palju odavalt süüa ja vaatame, kes läheb paksuks ja kes mitte," möönis professor.

Siiski saab taolises ahvatlusi täis keskkonnas ülekaalu tekkimise võimalust vähendada. "Trikk peitub eelkõige selles, et võimalikest peaks välja valima kõige tervislikumad ehk kõige hõredamad ja kauem näritavad toidud, näiteks puu- ja juurviljad. Seda trikki soovitan ka kodus järele proovida," sõnas Uku Vainik.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: