Õpikutõe kohaselt liigub elektrienergia juhtmevabalt elektromagnetvälja vahendusel. Laias laastus on selleks kaks võimalust: kas kaug- või lähivälja kaudu, selgitas Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi vanemlektor Indrek Roasto Vikerraadio saates "Huvitaja". 

Lähiväli tähendab leviku mõttes millimeetri kuni sentimeetri pikkust vahemaad. Näiteks toimub lähivälja kaudu elektriautode laadimine. Kaugväli ulatub aga meetritest kuni kilomeetriteni. "Mida väiksem vahemaa, seda rohkem on rakendusi, kus seda saab kasutada, näiteks mobiiltelefonides ja kellades. Mida suurem distants, seda sagedamini on asi laboris arendamisel," lausus Roasto. Väikestesse seadmetesse jõuavad loodavad lahendused varem, sest nende voolutarve on väiksem.

"Kui räägime telefoni laadimisest, siis see tähendab välja, mis ei levi kaugele," sõnas vanemlektor. Telefoni puhul kasutatakse laadimiseks induktiivset sidestust, mis põhineb kahel induktiivpoolil ehk piltlikult öeldes  traadikeral. Need asuvad teineteise suhtes vastastikku. Kui ühte saatja poolde lasta muutuv elektrivool, tekitab see muutuva elektromagnetvälja, mis levib juhtme ümbert ruumi.

Samamoodi levib see teisele poole juhtmekerasse ja tekitab seal pinge. "Edasi on lihtne: paneme mobiili külge, tekib vool ja saamegi (seda) laadida, sest energia liigub lihtsalt elektromagnetvälja abil saatjast vastuvõtjasse," selgitas Roasto. 

Kaugvälja kaudu elektriseadmete laadimise võimalikkust on näidatud aga veel ainult laborites. Roasto viitas siiski, et suurtel messidel on juba välja pandud seadmeid, mida saab laadida juhtmevabalt kuni kümne meetri kauguselt. Teisisõnu, jõuab see tehnoloogia vaikselt argirakendustesse. 

Lähiväli kui selline ei kujuta Roasto sõnul inimestele mainimisväärset  ohtu. Ta tõi näite, et praegu kasutatavatel mobiililaadijatel asetsevad kaks mähist vastastikku ja need peavad olema laadimise algatamiseks suhteliselt täpselt kohakuti. Viimane on hea kasuteguri kindlustamiseks hädavajalik. See omakorda tähendab, et ruumi leviv elektromagnetväli pole kuigi tugev. "Kui vahe on ka alla sentimeetri, siis keegi end sinna vahele ei pressi," lausus ta.

Rakendustes, kus laetavat seadet lahutavad laadijast mõned meetrid, on terviseküsimus aga asjakohane. "Kui räägime nutiseadmest, mille võimsus on kuni kümme vatti, siis ma ei usu, et see oleks tervisele väga ohtlik, sest võimsus on väga väike. Küll aga tekib probleem suurte vahemaade puhul. Kui tahame näiteks kilomeetri kaugusele saata kümme kilovatti jasealt linnuparv läbi lendab, siis seda ei ole veel uuritud, mis saab. Sel kindlasti on aga mingi mõju. Mina end sinna katsejäneseks ei pakuks," sõnas ta.  

Ühtlasi on juhtmega laadimise kasutegur juhtmevabadest lahendustest parem: 99 protsenti. Kuigi pingekaod kimbutavad ka juhtmeid, jäävad need sageli nullilähedaseks. "Kui võtame Apple'i juhtmevaba laadimise, siis on selle kasutegur 75 protsenti," tõi Indrek Roasto võrdluse.