USA MIT ja Harvardi Ülikooli teadlased segasid kokku tsementi, vett ja tahma. Olgu öeldud, et tahm on see sama must, valdavalt süsinikust koosnev põlemisjääk, mida korstnapühkijad korstnatest eemaldavad. Teisisõnu pole tegu sugugi haruldaste ega kalliste koostisosadega. Just lihtne valmistamisviis ja odavad koostisosad annavad teadlaste hinnangul sellele avastusele tohutu rakenduspotentsiaali.

Tsemendi, vee ja tahma segamisel hakkab tsement vett imama ning tahm eraldub, koguneb kokku ja moodustab tsemendi sees niitja võrgustiku. Need sooned töötavad tsementi läbivate traatidena. Kui kooslusele lisada veel elektrolüüt, näiteks kaaliumkloriid, hakkavad tsement ja tahm toimima superkondensaatorina. Ehk siis salvestama elektrienergiat.

Tsement ise elektrit ei juhi ning teadlased on varem proovinud tahma asemel kasutada selliseid juhte nagu grafeeni ja süsiniknanotorusid. Tõepoolest, ka nii saab saab tsementi panna elektrit talletama, kuid taolised koostisosad on paraku kallid ja raskesti toodetavad. Need ei tasu lihtsalt ära.

Praegused katsetusjärgus uued tsemendikondensaatorid on veel üsna väikesed ja suudavad valgustada vaid väikeseid LED-pirne. Edasisteks katseteks tahavad teadlased luua umbes autoaku suuruse ploki, et näha, kuidas suurem tsementkondensaator toimib.

Uurijad loodavad, et tulevikus võib kondensaatortsemendist tehtud vundament talletada endas piisavalt energiat, et pakkuda hoonele piisavalt elektrit terveks päevaks. Elektrit võiks tsemendi sisse koguda tuulegeneraatorite ja päikesepaneelidega. Samuti võiks energiat talletavad sõiduteed laadida näiteks liiklevaid elektriautosid.

Tsement on teatavasti betooni peamine koostisosa. Kondensaatorina toimiva tsemendisegu üks probleem paistab hetkel olevat, et see pole omadustelt nii tugev kui puhas tsement. See tähendab, et nuputamisruumi teadlastel veel jätkub.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.