"Meie tehnoloogiline võimekus jookseb praegu eest ära nendest aruteludest, mida see tehnoloogia võib endaga kaasa tuua. Küsimus pole selles, et me peaks midagi ära keelama, vaid meil puudub praegu igasugune juriidiline ja eetiline raamistik selleks, et nende teemadega tegeleda," sõnas Jervan.

Tallinna Tehnikaülikooli usaldusväärsete arvutisüsteemide professor viitas, et end TI-võidujooksus teistest eest rebinud suurettevõtete peaeesmärk on tulla turule järjest uute toodetega. Selle juures eetikale ja ka näiteks TI-mudelite otsuste arusaadavusele mõtlemine on Jervani hinnangul muutunud nende jaoks segavaks teguriks.

Pöördumist toetanute seast leidis neljapäeval vaid käputäie Microsofti ja Google'iga seotud insenere ning teadlasi. Mõlemad ettevõtted on jõudnud TI-süsteemide arendamises teistest kaugemale. Professor nentis, et pole firmade siseeluga kursis, misläbi on selle põhjuste üle arutlemine puhas spekulatsioon. "Üldjuhul ei hammusta aga inimesed seda kätt, mis neid toidab ja sellest võib teha omad järeldused," oletas Jervan.

Avaldatud kiri soovitab peatada võimekamate TI-süsteemide arendamine kuueks kuuks, mis on valdkonnas võrdlemisi pikk aeg. Hinnanguliselt kahekordistub TI-mudelite keerukus iga 3,5 kuuga. Samas pole riigid jõudnud vaatamata seni toimunud aruteludele ühtse seisukohani märksa pikema aja jooksul. "Küsimus pole selles, kas räägime ühest või kuuest kuust, pikemast või lühemast perioodist, vaid see on signaal nende teemade lauale tõstmiseks," viitas Jervan.

Isegi kui läänemaailm teatud kokkuleppeni jõuab, ei kindlusta miski, et sellest hakkavad juhinduma teised riigid. Näiteks ei tea pea mitte keegi, kuhu on oma intelligentsete süsteemide arendamises jõudnud Hiina ja mis on selle edasised ambitsioonid. "Ma ei sea endale illusioone, et võimalik on jõuda reegliteni, mis kehtivad ühtviisi läänes, Hiinas ja Venemaal. Kui aga vähemalt meie peame siin arutelusid ja saame aru, mida tähendab selles valdkonnas eetika, läbipaistvus, korrektsus ja usalduväärsus, on see ülemaailmne signaal," rõhutas professor.

Kirjas soovitatakse, et kitsaskohtadeni lahendamiseni ei tohiks ettevõtted arendada GPT-4-st võimsamaid süsteeme. Jervani sõnul valiti etalon pigem sellele seni osaks saanud tähelepanu tõttu ja on jõudnud olemasolevatest süsteemidest ka kõige kaugemale. "See oskab juba pilte kirjeldada ja luua. Põhilised väljakutsed saavad olema aga kognitiivsete TI-dega, mis suudavad teha otsuseid protsesside juhtimiseks. Nende puhul hakkab olema tähtsam mõista, mille põhjal süsteem teatud otsuseni üleüldse jõudis," lisas professor.

Eestil on olemas oma kratikava. "Enne kui laseme TI väga tõsiselt Eesti digiriigi kallale, peame veenduma, kas saame ikka usaldada otsuseid, mida TI teeb. Seni pole neid arutelusid veel Eestis peetud, aga need võivad õige pea ka siin tõstatuda," sõnas Gert Jervan.