Lõppenud aasta moesõnad tõrjusid irreaalsust
Aasta 2022 tõi maailmas esile mitmed kiiresti levinud sõnad, mida kõiki ühendab üks läbiv seaduspära – nende abil võideldakse irreaalsuse vastu.
Sõnaraamatu Merriam Websteri toimetajad valisid juba novembris lõppenud aasta aasta sõnaks gaslighting, mida on eesti keelde tõlgitud kui gaasikeeramist või sohutamist. Hea tõlke leidmine ongi keeruline, sest termin pärineb Patrick Hamiltoni 1938. aasta näidendi pealkirjast, milleks ongi Gas Light ehk gaasivalgus, kirjutab kohtulingvistikaga tegelev keeleteadlane Martin Aher ettevõtte Mind the Meaning ajaveebis.
Peaosalisest mees valetab oma abikaasale oma pahategude varjamiseks, üritades viimast veenda mitte uskuma omaenda silmi. Näiteks mehe väitel naine pelgalt kujutab ette, et toas gaasilampide valgus tuhmub, kuigi see tuleneb mehe enda tegudest. Ta lülitab gaasilampe sisse kõrvalkorteris, et otsida enda poolt tapetud naabrinaise juveele.
Selliste valede eesmärk on panna inimesi uskuma reaalsuse asemel irreaalsust, mistõttu pakuksin omapoolselt tõlkeks sõna "gaasivale".
Aasta 2022 tõi esile mitmed kiiresti levinud sõnad, mida kõiki ühendab üks läbiv seaduspära – nende abil võideldakse irreaalsuse vastu. Brittidelt tuleneb lausa kaks sõna.
Suvel oli sõna Gilt tuttav ainult mõnevõrra riskialdistele pensionifondide investoritele, kuid sügisel pidid selle selgeks õppima inimesed terves Suurbritannias ja ka väljaspool, sest sellenimeliste finantsinstrumentide kehv käekäik viis saareriigi majanduse krahhi veerele ning peaminister Liz Trussi ametist. Seda ilmestab tööriistaga Google Trends koostatud graafik, mis kaardistab otsitulemuste populaarsust.
Gilt'id on iseenesest pelgalt ÜK valitsuse poolt tagatud võlakirjad, mis on traditsiooniliselt kullatud (gilted) äärtega. Liz Truss viis ellu oma minieelarve, milles ta otsustas võtta ulmeliselt palju laenu, et langetada makse. Kuid 2022. aastale omaselt jõudis reaalsus kiiresti kohale ja turud näitasid selle plaani võimatust. Enam ei saanud ignoreerida majandusekspertide manitsusi, sest tagajärgi ei olnud võimalik edasi lükata.
Osaliselt eelnenud sõna populaarseks teinud sündmuste tõttu tõusis prominentseks teinegi unikaalselt brittidega seonduv sõna: Bregret, mis on segu kurikuulsast Brexitist ja kahetsusest (regret).
Aastal 2016 otsustasid Ühendkuningriigi valijad referendumil Euroopa Liidust lahkuda, vaatamata mitmete ekspertide hoiatustele. Võitsid nüüdseks endise peaministri Boris Johnsoni ja teiste nn brexiteer'ide, (võrdle sõnaga musketär), loosungid lisarahast nende versioonile haigekassast, iseseisvatest majandustehingutest ja muust ebamäärasest.
Nüüdseks on brittidele kohale jõudnud, et ekspertide hoiatused on suuresti realiseerunud. Ebamäärased lubadused on püsinud ebamäärastena. Seetõttu on võidujoovastus asendunud kahetsusega.
Viimase sõnana tooks esile veidi kohmaka lühendi HIMARS (High Mobility Artillery Rocket System), mis on sisuliselt üldnimetus autodele, millelt saab välja tulistada kaugele lendavaid rakette. Tähelepanuväärne on sellise spetsiifilise sõjamasina üldtuntus, mis tuleneb 2022. aasta olulisimast geopoliitilisest sündmusest ehk Ukraina sõjast. Omamoodi mängib HIMARS sama rolli nagu ling Taaveti ja Koljati võitluses. Nõrgem osapool kasutab kauguse eelist, et võita pealtnäha tugevamat vastast.
Kuidas sobib aga HIMARS teiste 2022. aasta sõnade sekka? Mitmed välispoliitika vaatlejad mäletavad, kuidas Venemaa väitis kõikidel tasanditel, et nad ei kavatse Ukrainat rünnata, kuni 24. veebruarini, mil nad alustasid suurimat vallutussõda Euroopas pärast teist maailmasõda.
Kahjuks veensid nende sõnad mitmeid meie olulisemaid liitlasi, eriti Saksamaad, kes avastasid ennast äkitselt valel pool ajalugu. Liidukantsler Olaf Scholz pidi populariseerima uue sõna Zeitenwende ehk pöördeaja, et tähistada hädavajalikku välis-, kaitse- ja energiapoliitilist kannapööret. Kuigi sakslased ja eriti valitseva partei SPD juhtfiguurid olid endale edukalt gaasivaletanud, siis 2022. aasta seda enam ei võimaldanud. Irreaalsuse lainehari sai lõpuks murtud.
Martin Aher (PhD) on keeleteadlane, kes tegeleb kohtulingvistikaga. Ta on olnud Tartu Ülikooli teadur ning oma kraadid teenis Osnabrücki, Amsterdami ja Tartu Ülikoolis.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa