"Värv, mida me näeme, on tegelikult  valguse mõju," ütles Aav saates "Terevisioon". Iga aine neelab mingil määral valguskiirgust, hajutab seda ja peegeldab tagasi. "Valgus neeldub ja kas ta neeldub samal lainepikkusel või erineval, sellest sõltub, kuidas me värvi näeme," lisas Aav.

Valguse ja materjali omavahelist ringmängu mõõdavad teadlased neeldumisspektriga. Uus hittvärv ehk absoluutne must ei peegelda näiteks kaasprofessori sõnul midagi tagasi. Värv ise on valmistatud tehistselluloosist saadud viskooskiududest.

"Kui need kiud panna üksteisele väga lähedale ja valgus neile peale paistab, siis see ei saa hajuda, sest see neeldub nende kiudude vahele. Valgus neeldub nii täielikult, et ei ole mingisugust peegeldust," selgitas Aav juukseharja harjaste paiknemise näite toel.

Samas on Massachusettsi Tehnikaülikooli teadlased tema sõnul valmis saanud isegi veel mustema musta värvi, mis põhineb süsiniknanotorudel. "Vastupidi on olemas ka supervalge, kus maksimaalselt hajub valgus värvi pealt," võrdles ta.

Selliste teadmiste põhjal saavad teadlased laboris Aava sõnul luua värve, mida saab ka elus rakendada. Nii punane kui ka roheline põhinevad tema sõnul samal porfüriini-nimelisel molekulil. "Meie laboris uurime sama tüüpi molekule ja proovime neile anda selliseid neeldumisomadusi, mis ainult käelist (ehk teatud suunas võnkuvat) valgust neelab," ütles ta.

Aava sõnul võib sellisel moel värvide loomine olla lõputu. "Niimoodi saame kitsamaks minna oma tundlikkusega ja selektiivsusega. Me saame siis lihtsalt paremini aru, mis meie ümber maailmas toimub," selgitas ta.

Kaasprofessor rääkis veel neoonvärvidest ja märkis, et algselt seostus see sõna neoongaasiga. Tänapäeval nimetatakse neoonvärviks pea iga säravat tehisvärvi. "Me kutsume tihtipeale ka fluorestseeruvaid värve neoonvärvideks. Need on värvid, mis neelavad valguskiirguse ja kiirgavad pärast seda ise teisel lainepikkusel," märkis Aav. Sellised laiali aetud elektronidega värvimolekulid panevad ka mõned kokteilid ööklubis helenduma.