Vaatenurga muutus

Rohepöörde vajalikkusest rääkides kuuleme põhjendusena enamasti suuri ja raskesti hoomatavaid eesmärke. Euroopa ja kogu maailma kestmajäämine. Inimtekkeliste kliimamuutuste peatamine ja tagasipööramine. Maa ressursside ületarbimise lõpetamine ja inimkonna ökoloogilise jalajälje kahandamine.

Rohepöörde paremini mõistetavaks tegemiseks peaksime lisaks suurte ja raskesti hoomatavate eesmärkide rõhutamisele tooma fookusesse isikliku kasu. Mida võidab rohepöördest iga üksik inimene? Kuidas see muudab paremaks tema laste elu?

Sellele arusaamisele jõudmiseks aitaks kaasa, kui me ei keskenduks rohepöörde vajalikkusest rääkimisel mitte üksnes ja eeskätt kliimamuutustele, vaid seaksime esiplaanile elupaikade kadumise. Elupaikade kadu on võrreldes kliimamuutustega laiem mõiste, hõlmates endas ka muid keskkonnaprobleeme. Sellised probleemid on näiteks linnastumine, looduslike elupaikade killustumine ja nende pindala vähenemine, keskkonnareostus, aga ka kliimamuutused.

Elupaikade kao peatamise kasutamine suure eesmärgina kliimamuutuste pidurdamise asemel aitab vältida ka olukordi, kus rohepöördega õigustatakse loodusvaenulikku tegevust, nagu metsa kasutamine elektritootmiseks.

Väga palju tänapäeva inimeste tervisehädadest on põhjustatud kaasaegse keskkonna probleemidest. Mida me saaksime teha, et meie endi, meie laste ja meiega kokku puutuvate loomaliikide tervis oleks meie elupaigas parem?

Võiksime näiteks rohkem tarbida tervislikku mahetoitu, mis ei sisalda pestitsiidide jääke. See pole sugugi ulmeline, sest näiteks meile väga lähedal asuvas riigis Taanis tarbib pea 80 protsenti inimestest vaid mahetoitu. Me võiksime liikuda rohkem jala. Linnaruum võiks võimaldada meie lastel jõuda jala või rattaga ohutult kooli ja sõbrale külla. Meie sissehingatavat õhku võiksid puhastada kohalikud taimeliigid, puud, põõsad ja puhmad, mis korjavad õhust, mullast ja veest kokku kahjulikud reoained.

Hiiliv rohepööre

Mis nüüd juhtus? Hakkasime parandama iseenda ja oma laste elupaika, kuid selle käigus tegime ära ka suure osa rohepöördest. Vähendasime liiklust linnades, et puhastada sissehingatavat õhku ja võimaldada tervislikumat ja ohutumat liikumist, aga sellega koos aitasime vähendada ka kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist ja kliimasoojenemist.

Me hakkasime eelistama mahetoitu, et kaitsta ennast ja oma lapsi kahjulike pestitsiidide eest, kuid sellega koos andsime võimaluse ka mahetootmisele ja mahepõllundusele, mis soosib elurikkust ja aitab säilitada looduslike liikide elupaiku. Tõime linnaruumi tagasi roheluse, kohalikud taimeliigid, puud ja põõsad, et puhastada õhku, kuid koos sellega puhastasime ka mulda ja vett ning andsime oma panuse looduslike globaalsete aineringete tervendamisse.

Nähes ennast ühe liigina paljude hulgas, kelle jaoks Maa on elupaik, saame looduslikke liike kasutada indikaatorina selle kohta, kui kvaliteetne on elukeskkond meie endi jaoks. Keskkond, kus ei taha elada putukas, lind ega lill, peaks meis tekitab suurt ettevaatlikkust. See ei ole ka inimese jaoks tervislik ja hea koht. Kadunud looduslikud liigid peaksid meie jaoks toimima vaiki jäänud kanaarilindudena kaevanduses – see paik on eluohtlik!

MItmekordne kasu

Tasu elupaikade taastamise eest on mitmekordne. Hästitoimiv ökosüsteem pakub meile – täiesti tasuta – selliseid teenuseid, mille eest me rahaga ei suudaks iialgi maksta. Tasuta korjab hästitoimiv ökosüsteem õhust, mullast ja veest kokku reostuse, vähendab süsihappegaasi hulka atmosfääris, pakub tõrjeteenust kahjurite vastu, suurendab tolmeldusteenuse kaudu viljapuude saagikust ja lillede õiterohkust, korjab linnast kokku üleliigse sadevee, leevendab inimeste tervisehädasid ja stressi.

Londonis tehtud arvutuste kohaselt hoidsid linna istutatud puud kokku miljoneid ja miljoneid eurosid, mis oleksid kulunud õhupuhastusjaamade ehitamiseks.

Ma näengi elupaikade hävitamist ja taastamist kui kahtepidi spiraali. Allakäiguspiraalil me hävitame elupaiku, et koguda ressursse, lihtsustada liiklemist või suurendada tootmisefektiivsust. Tulemus on üha võimenduv hädade kaskaad, millega toimetulemine läheb maksma meile kordades enam kui teenitud hõlptulu. Maksame inimtekkeliste keskkonnaprobleemidega ja iseenda tervisega.

Elupaikade hoidmine ja taastamine käivitab aga vastupidise, iseennast võimendava ülespidispiraali. Kvaliteetne elupaik parandab inimese tervist, aga toob kaasa ka liigirikkuse vähenemise peatumise, puhtama õhu, mulla ja vee, toimivad aineringed, vähenenud süsihappegaasi õhkupaiskamise, loodusliku kahjuritõrje ja tolmeldamisteenuse.

Paneme hetkeks kõrvale globaalsed kliimamuutused, inimkonna ökoloogilise jalajälje ja maailma jätkusuutlikkuse. Mõtleme iseenda ja oma laste elupaigale. Mõtleme elupaikade kaole. Kas ja kuidas see hävitab teie tervist? Kuidas oleks meie elupaik meile ja meie lähedastele parem? Kuidas elupaika looduslikumale ja loomulikumale kujule taastada ja kuidas seda hoida?

Parim indikaator inimese jaoks kvaliteetse elupaiga kohta on liigirikas ja hästitoimiv looduslik ökosüsteem. Taastame elupaigad ja rohepööre ongi tehtud.