Insener: leedvalguse revolutsiooni mõju alles uuritakse

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Intervjuu Toivo Varjasega TTÜ valguslaboris Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Leedvalgustuse tulek meie majapidamistesse on sama revolutsiooniline sündmus, kui elektrivalguse tulek sajand tagasi, leiab Tallinna Tehnikaülikooli akrediteeritud valgustehnika labori mõõtespetsialist Toivo Varjas. Kuna lahendus on uus, ei osata veel õigesti aduda sellega seotud riske.

Kiiresti populaarseks osutunud leedvalgustuse puhul ei tasu Varjase sõnul unustada, et see hakkas kodudesse jõudma alles käesoleva sajandi alguses. Nii polegi teadusuuringuid veel väga palju teha jõutud, ent kindel on, et leedid toovad endaga kaasa mitmeid fotobioloogilisi ohtusid.

Varjud, värelus ja valed värvid

Kaubanduses on müügis palju leedlampidega kohtvalgusallikaid ja töökohavalgusteid. Pahatihti puuduvad neis aga hajutid. "Kui laps sellise valguse all pliiatsiga kirjutab, siis ta näeb mitut varju, see aga häirib ja väsitab," selgitab Varjas.

Silma väsitab ka see, kui lambi toon on liiga külm ja sinakas, kuna inimene on harjunud pigem soojemate valgustoonidega.

Leedide paigutamisel on oluline panna tähele erinevate pereliikmete pikkust. Kui köögi tasapinda leedribaga valgustada, on täiskasvanud inimesel küll hea ja mugav toimetada, ent väikesele lapsele võib terav valgustus otse silma paista. See võib Varjase sõnul kahjustada silma põhja.

Lampide valimisel võiks tähelepanu pöörata ka värviedastuse parameetritele, mis on märgitud pakendile Ra tähistusega. Lampidel, mille Ra väärtus on üle 80 on värviedastus hea ning inimesed tajuvad värve korrektselt.

Varase sõnul on väga paljudes siseruumides kasutatud lampe, mis mingil määral siiski moonutavad värve. Nende valgus aga väsitab silmi.

Toivo Varjas mõõdab spektrofotomeetriga värvitoone. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Kolmas ohukoht on seotud värelusega, mis on valdavalt tingitud lampides kasutatavast liiteseadmest. Inimsilm registreerib küll väreluse kuid alati ei suuda me selle negatiivset mõju teadlikult tuvastada.

Toivo Varjase hinnangul on kõige lihtsam viis väreluse visualiseerimiseks valguse filmimine. Kui klipis on näha nn "triibulist pilti", siis on tõenäoliselt tegemist valgusega, mis väreleb. Sellise lambi valgel lugemine on häiriv ning võib soodustada tähelepanu hajumist.

Inimkeskne valgustus

Leedvalgustite tulek on toonud kaasa palju uusi võimalusi. Kuna nende abil saab mängida valguse värviga, siis oleks võimalik targa planeerimise abil luua valguslahendusi, mis toetavad inimese bioloogilist rütmi.

"Hommikul ärgates oleks vaja veidi päevavalgemat külmemat valgust. Keskpäeval kontoris tahaks aga natukene soojemat. Mida õhtupoole, seda soojemaks võiks valguse toon muutuda," kirjeldab Varjas.

Ööpäevase rütmi kujundamine kunstliku "päikesetõusu" ja "-loojanguga" on üsna kulukas. Seetõttu praegu veel selliseid lahendusi palju käigus pole, kus ühe ja sama valgusallikaga soovitud valgustuskeskkond õigetel hetkedel esile manatakse.

Toivo Varjas luminofoortorude stendi ees, kus põlevad erineva värvsustemperatuuriga lambid. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Küll aga on näiteks haiglates hakatud rohkem arvestama valguse mõjuga ning valgustusseadmete valikul ja juhtimisel lähtutakse sellest, missugusteks tegevusteks valgustatavat ruumi kasutatakse. Operatsioonisaalide ja palatite valgustuslahendused peavad olema erinevad. Õige valgustus toetab meedikut patsiendi tervislikku seisundi hindamisel.

Ka tänavavalgustuses on hästi näha, kuidas mõnel pool kujundavad valgustid soojemat või külmemat valgust. "Näiteks suurema liiklustihedusega ristmikel aitab külmem valgustemperatuuri luua ohutumat liikluskeskkonda, sest soodustab ärkvelolekut ja ümbritseva keskkonna tajumist," selgitab Varjas.

Desinfitseerivad leedid

Ultraviolettkiirgust on desinfitseeriva toime tõttu kasutatud juba aastakümneid, aga leedelementide kasutamist ultraviolettkiirguse spektrialas hakati rohkem rakendama alles kümmekond aastat tagasi. Varjase sõnul on koroona valdkonnale olulise tõuke andnud.

Ultraviolett kiirguse laialdasemal kasutamisel on perspektiivi näiteks avalike ruumide haigustekitajatest puhastamisel.

Varjas paneb südamele, et uudistoodete puhul tasub alati uurida efektiivsust ning seda, ega lambi kasutamine kasu asemel kahju ei tee.

Ultraviolettkiirgus nimelt pole kuidagi selekteerivat, vaid hävitab ühtviisi nii inimeste jaoks kasulikke kui kahjulikke baktereid ja viiruseid.

Ka küünesalongid ja solaariumid kasutavad teenuste osutamisel ultraviolettkiirust. Ultraviolett kiirgus jaguneb UVA, UVB ja UVC kiirguseks. Neist desinfitseeriva  toimega UVC kiirgus on inimese tervisele, eelkõige nahale ja silmadele kõige ohtlikum. "Eestis on ühes haiglas kasutusele võetud palatite ja operatsiooniruumide desinfitseerimisseade, mis tuvastab ka liikumist. Kui inimene astub ruumi, siis seade lülitab end välja."

TTÜ valgustehnika laboris on uuritud küünetehnikute seadmete puhul on tuvastatud suuri puuduseid ning ka ohtlikke seadmeid, millel puudusid kiirgushoiatused ning korralikud kasutusjuhendid, mis sätestaksid muuhulgas ka selle, mitu tundi seadet inimese peal aastas kasutada tohib.

Toivo Varjas valgusvoo fotomeetrilise keraga, kus mõõdetakse lampide valgusvoogu. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Varjase sõnul on oluline meeles pidada, et valgusega saab inimesi mitmel moel mõjutada ning pidevalt toimuvad teadusuuringud annavad uut infot, mille valgusel vanu arusaamasid ümber teha.

"Me teame omast kogemusest, et kui leevalgustid tulid, siis pakendite peal oli kirjas, et need põlevad näiteks 30 000 tundi või 50 000 tundi. Tänavavalgustuses rääkisime isegi 80 000 ja 150 000 tunnist. Praegu aga näeme, et tegelikult lähevad need vahetusse oluliselt kiiremini: nende energiaefektiivsus langeb," toob Varjas välja ühe paljudest valgusmaailma ootamatutest arengutest.

Toimetaja: Maarja Merivoo-Parro

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: