OECD raport: hariduse raha kipub õpetajate rahakoti asemel jõudma betooni ({{commentsTotal}})

{{1505202000000 | amCalendar}}

Eesti investeerib riigieelarvest haridusse OECD riikide võrdluses tubli keskmiku jagu raha, kuid kui vaadata, kuhu raha kulub, siis näib, et see jõuab betooni, kuid mitte otse õpilaste harimisse.

 

OECD esitles täna statistikaülevaadet “Haridus lähivaates”, milles anti ülevaade hariduses toimuvast nii maailmas kui Eestis. Raport toob välja viis olulisemat tähelepanekut:

  1. Eestil on OECD riikidest suurim hulk sisseastujaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) erialadele.
  2. Kutseõpe on jätkuvalt ebapopulaarne igas õppevormis.
  3. Kuigi õpetajate palk on üsna samaväärne teiste valdkondade samaväärsete ametikohtadega, on õpetajaamet jätkuvalt ebapopulaarne.
  4. Kõrgharidus ei taga oluliselt kõrgemat palka kui keskharidus.
  5. Haridusele kulutatakse tervikuna samaväärselt kui muudes OECD riikides, õpetajate ja õpilaste peale kuluv raha on oluliselt väiksem kui teistes OECD riikides.

Õpetajate palka valatakse kasinamalt raha kui betooni

Kuigi õpetejate palk on võrdne samaväärse haridusega spetsialistidega, on see amet jätkuvalt ebapopulaarne, tõdetakse raportis.

Eesti õpetaja aastapalk võrreldes OECD keskmise aastapalgaga on pea poole jagu madalam.

Loodus- ja täppisteaduste eelistamise viljad käes

Loodus- ja täppisteaduste (LTT) erialade populariseerimine ja strateegiates eeliskohale tõstmine on kandmas vilja. Eestis on OECD riikidest osakaalult kõige rohkem IKT erialadele sisseastujaid, samuti on märgatav tõus muudel LTT erialadel.

23 protsenti kõrgharitutest on LTT erialadelt – inseneri erialalt, tootmisest või ehitusest. Sama paljudel kõrgharitutest on kraad ettevõtluses, juhtimises või õigusteaduses.

Raportist selgub, et on Eestis erialad, mis tagavad suure tõenäousega töökoha, kuid on erialasid, kus kõrgharidusega spetsialistide töötamine oma erialal on hoopis OECD keskmisest madalam.

Näiteks IKT kõrghariduse saanutest töötas erialasel tööl 89 protsenti. Loodusteaduses, matemaatikas ja statistikas töötas erialasel tööl 87 protsenti. OECD eksperdid olid aga üllatunud, et insenerihariduse, tootmise või ehituse erialakraadiga inimestest töötas erialasel tööl vaid 84 protsenti, mis jääb OECD keskmisele alla.

Samas aga toob OECD välja, et kutsekoolides lõpetab inseneri- või ehitusõppe iga teine õppur, OECD riikides keskmiselt aga iga kolmas.

Kutsekoolid ei kogu populaarsust ka pingutustele vaatamata

Keskhariduse saab 88 protsenti noortest (vanuses 25–34). Kutseharidusse aga läheb alla poole, täpsemalt 46 protsenti õpilastest. See on alla OECD ja EL- keskmise.

Tuuakse välja, et Eesti kutsekoolid ei toeta piisavalt elukestvat õpet. Kui OECD riikides on üle 25-aastaseid ehk täiendusõppele tulnud kutseõppurite osakaal 71 protsenti, siis Eestis on vastav näitaja 49 protsenti.

Raportis nenditakse, et vähest huvi kutseõppe vastu võib põhjendada asjaoluga, et tööturu väljavaated selle haridusega on kesisemad kui muu haridusega.



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: