Veebidokk: täisväärtuslik elu rinnavähiga ({{commentsTotal}})

Igal aastal diagnoositakse Eestis rinnavähk rohkem kui 700 naisel. Tugeva vähisoodumusega suguvõsast pärit Merike Värikul eemaldati rinnavähi tõttu osa lümfisõlmedest, rinnad ning munasarjad ning ta läbis ülirängaks osutunud keemiaravi.

Täna on Merike muutunud naine – kuid muutus ei tähenda vaid valu ja kannatusi. Muu hulgas näitlemisega tegelema hakanud Merike on paradoksaalselt rohkemgi elus kui enne haigestumist. Üks olulistest komponentidest hakkamasaamisel oli huumor.

„See oli ülioluline. See aitaski hakkama saada. Kui ma ei suutnud diivani pealt püsti tõusta, siis ma vaatasin päevade kaupa „Kahte ja poolt meest“ ja muid toredaid huumorisaateid ning lugesin vanasid lasteraamatuid, mis olid jätnud lapsepõlvest ereda mälestuse. Tegin asju, mis tekitasid positiivse tunde ja sai naerda.“

Haiguse käigus sai ka ümber hinnatud ka kogu endine elu.

„Nüüd oskan rohkem hinnata seda päeva, mis parasjagu on, ning püüan rohkem tegeleda nende asjadega, mis mulle rõõmu pakuvad. Ja hobid on väga tähtsad asjad,“ tõdeb Merike Nõmmel koduteatri fuajees.

Kogemuse jagamine

Lisaks hobidele käib Merike aga ka tööl. Muu hulgas on ta rakendanud oma vähikogemused üldise hüve ette ning nõustab nüüd Põhja-Eesti Regionaalhaigla teabetoas nii võimalikku riskigruppi kuulujaid kui ka oma saatusekaaslasi, tehes seletustööd muu hulgas sõeluuringutes osalemise vajalikkusest.

„Vahel imestan ka, kui kergekäeliselt inimesed suhtuvad sellesse, kas neil on ravikindlustus või mitte. Tihti on nii, et nad võiksid seda omada, aga nad millegipärast ei taha seda. See on minu jaoks täiesti uskumatu.

Kusjuures haigekassa teenused on vahepeal väga hästi arenenud – kui minul avastati vähk, ei makstud geenitesti eest (nüüd tasutakse), ei makstud ekspandrite eest (nüüd tasutakse). Veel ka lümfimassaažid ja… nimekiri järjest suureneb ja selle üle on mul väga hea meel.“ 

Olulisim unistus

Päris kõike vähipatsiendi inimväärseks eluks vajalikku aga aastatega arenenud ravikindlustus ikka ei korva.

„Minu suur unistus oleks see, et kõik Eesti vägihaiged, kes suunduvad keemiaravile, saaksid tasuta paruka, sest see on väga suur stressi ja mure allikas. Vanemad inimesed ütlevad, et nad tahaksid väärikalt surra – et nad ei taha minna keemiaravile, sest juuksed tulevad ära – ja noored kardavad muu hulgas teiste noorte halvakspanu.“

Mis on aga olulisim asi, mida Merike Värik kõigile uutele vähipatsientidele toonitada tahaks?

„Oma raviga hiljaks jäämine on kõige ohtlikum. Seega tuleks igati vältida seda, et saadakse vähidiagnoos ja siis otsustatakse, et veel ei lähe arsti juurde. See on täiesti lubamatu, sellega võtate endalt ära võimaluse terveneda. Kohe tuleb härjal sarvist kinni haarata ja tegutseda vastavalt juhistele.“

Aga kas vähiga on võimalik elada täisväärtuslikku elu?

„On küll. Ainult et mõned asjad tuleb ümber hinnata. Tuleb mõelda, mis on sinu jaoks täisväärtuslik elu. On võimalik elada ja on võimalik rõõmsalt elada, aga kõik oleneb endast – kas su klaas on pooltühi või pooltäis.“ •

Veebisarja valmimisele aitas kaasa haigekassa.

Videos kasutatud muusika autoriõigused:

"Jupiter the Blue" by Gillicuddy is licensed under CC BY-NC 3.0
"Porthglaze Cove" by Gillicuddy is licensed under CC BY-NC 3.0 DE

Toimetaja: Allan Rajavee



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: