Noort Maad kattis üleilmne ookean ({{commentsTotal}})

Noor maakera oli tõenäoliselt tasase pinnaga ja peaaegu tervenisti veega kaetud. Nii väidavad austraalia teadlased, kes on uurinud Lääne-Austraalias leiduvaid maailma vanimaid kivimeid.

Antony Burnham ja Andrew Berry Austraalia rahvusülikoolist väidavad oma uurimistöö põhjal, et maakeral ei leidunud esimese mõnesaja miljoni aasta jooksul mingeid mägesid ning ka maakoorelaamade liikumist ja omavahelisi kokkupõrkeid, millest mäed võinuks tekkida, ei olnud.

Nad uurisid kivimites sisalduvaid tsirkoonikristalle ja neis kristallides väga väheses koguses sisalduvaid keemilisi elemente. Selgus, et nende elementide suhtelised kogused muutusid sadade miljonite aastate vältel üsna vähe. See viitab sellele, et ka meie planeet muutus tollal veel väga aegamööda.

Tsirkoonikristallide päritolu analüüs nendesamade niinimetatud jälgelementide põhjal osutas, et need on tekkinud tardkivimite, mitte settekivimite sulamisel. Et settekivimid sulavad tavaliselt siis, kui suured maakoorelaamad põrkuvad, sai neist tulemustest pigem tuge hüpotees, et väga noorel maakeral laamad veel ei põrkunud.

Laiemalt võttes toetavad Burnhami ja Berry ajakirjas Nature Geoscience avaldatud uurimistulemused niinimetatud jaheda varajase maakera teooriat, mille järgi pärast meie planeedi algset moodustumist, mil olud olid väga äärmuslikud, algas üsna jahe ja rahulik ajajärk.

Rahutumaks läks uuesti umbes 4,1 miljardit aastat tagasi, kui Maale hakkas tihedalt langema komeete ja asteroide. Arvatakse, et esimesed väikesed elusolendid ilmusid meie planeedile siis, kui see tihe pommitamine umbes 3,8 miljardit aastat tagasi läbi sai.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Nakatumine HPV-ga võib seostuda kasvajate tekkega

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: