Puulehtede äravedu on tarbetu ja lausa kahjulik   ({{commentsTotal}})

Puulehtede purustamine ja äravedu Tartus Toomemäel.
Puulehtede purustamine ja äravedu Tartus Toomemäel. Autor/allikas: Virgo Siil

Teadlaste arvates tuleks puulehed maha jätta või vajadusel kohapeal purustada, aga mitte ära vedada.

Energiat, aega ja kütust kulutatakse lehtede kuhjamiseks, pakkimiseks ja äraveoks, kuigi samas saaks mitte midagi teha ning mittemidagitegemisega hoopis head teha.

Igal sügisel sama lugu: lehed langevad, pargid, aiad ja muud haljasalad mattuvad kireva lehevaiba alla. Mõne aja pärast muutuvad inimesed rahutuks ja hakkavad lehti riisuma või tõmbavad lehepuhurid käima ning ajavad müra ja tolmu saatel lehti hunnikutesse. Omavalitsused kulutavad nappi eelarvet lehtede äraveoks, mõnel pool jagatakse elanikele lehtede kogumiseks tasuta prügikotte. Teadlased aga leiavad, et see on tarbetu ja lausa kahjulik tegevus.

Pinnas tehakse toitainevaesemaks

Looduses toimub toitainete ringlus ja lehti ära vedades vaesestatakse iga kord pinnast, kuna toitained, mis jõuaksid lehtede lagunemisega uuesti taimedeni, viiakse mujale. “Lehed soovitatakse hoopis riisumata jätta, lasta neil talve jooksul laguneda, nii et toitained leostuvad pinnasesse,” sõnas Tallinna tehnikaülikooli Tartu kolledži keskkonnakaitse õppetooli juhataja Mari Ivask.

Professor Ivaski sõnul oleks võimalus ka lehed kohapeal multšiks teha ehk purustada, sel juhul laguneksid lehed kiiremini ja kevadeks ei jääks neist eriti midagi alles. Lehed sobivad ka väga hästi kompostiks. “Need, kes asjast natuke rohkem teavad, on andnud soovituse lehti sügisel mitte riisuda, aga enamasti käib see inimeste arusaamadele risti vastu. Tavainimese arvates on muru ilus vaid siis, kui see on ära riisutud,” rääkis Ivask.

Ka arborist Liina Jürisoo kinnitab, et lehekoristus on keskkonnale pigem kahjulik. “Tavalises looduses lähevad toitained, mille puud on maapinnast omastanud, sealsamas uuesti ringlusse, neid ei viida minema. Me oleks nagu vihased lehtede peale,” sõnas ta. Maaülikooli doktorantuuris puittaimede patogeene uuriv Jürisoo kirjeldas, kuidas Räpina aianduskoolis lehtedega toimitakse – lehed purustatakse niidukiga ära ja need jäävad murule väetiseks. Lehtede maha jätmine aitaks bakteritel ja teistel lagundajatel, kes toetavad taimede toitumist, ellu jääda.

Stressis linnapuud muutuvad ohtlikuks

Lisaks murule, putukatele ja pinnase ökoloogilisele tasakaalule mõjutab lehtede äravedu ka lehetekitajaid endid, puid. Linnas kasvavad puud on Jürisoo sõnul niigi stressiolukorras ja lehtede minema viimine raskendab nende olukorda veelgi. “Puude juured jäävad paljaks ja nad kardavad siis rohkem külma. Kui me puudelt viimasegi ära võtame, tulevad haigused ja puud muutuvad pikemas perspektiivis ohtlikuks,” rääkis Jürisoo.

Arboristi sõnul on inimesed valmis lehtede hulga vähendamise nimel lausa puid poole lühemaks lõikama. Tegelikult sellel aga soovitud mõju pole, sest juured ja võra on alati tasakaalus ja kui võra oluliselt vähendada, siis on tulemuseks vesivõsud. Selle tagajärjel moodustuvad ebanormaalse võraga puud ning lehtede hulk ikkagi ei vähene.

Ökosüsteem tasakaalu ja vähem prügi

On küll mõned vastuväited, et lehtede maha jätmine aitab ellu jääda mitte ainult taimi toetavatel putukatel ja bakteritel, vaid ka haigustel ning kahjuritel. Need on siiski pigem erandid, näiteks harilikul saarel on haigus saaresurm, mis talvitub leherootsudel, samuti on hobukastani-keerukoi, kes lehtede all talve üle elavad. Kuid Jürisoo arvas siiski, et kui lehed maha jätta, siis saaks ökosüsteemi rohkem tasakaalu viia, nii jääks taimi toetavatele organismidele toidust ja vastupanuvõime haigustele oleks suurem.

Pealekauba suureneb lehtede äraveoga prügi hulk, kuna pahatihti kasutatakse lehtede ajutiseks ladustamiseks kilest prügikotte. “Ameerikas kasutatakse selleks paberkotte. Selliseid, mida saab kompostida – tootja annab garantii, et need peavad vastu ja hiljem lagunevad,” sõnas arborist.

Professor Ivaski sõnul on lehtede äraveo kahjulikkusest Eestis ammu, vähemalt kaheksakümnendatest peale räägitud, aga millegipärast ei taheta teadlaste nõu endiselt kuulda võtta.



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.