Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? ({{commentsTotal}})

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

Minevikus on meie kliima vahel jahenenud, vahel soojenenud. Jahenemistega on sageli kaasnenud ka mandrijää pealtung Skandinaavia mäestikust. Viimane selline jääaeg lõppes veidi enam kui 10 000 aastat tagasi. Tollal kattis kogu Eestist kuni kahe kilomeetri paksune jääkilp. Kujutagem nüüd ette, kui raske see on.

See oli piisavalt raske, et pressida meie jalge all olev tahke litosfäär selle all paiknevasse poolvedelasse astenosfääri. Poolvedel astenosfäär voolas aga eemale. Sinna, kuhu jää ei ulatunud.

Kas varsti võiks mandrilt Saaremaale jala minna?

Jää taganemisel hakkas see poolvedel astenosfäär tasapisi tagasi voolama oma esialgsesse asukohta. Seetõttu võime me Eesti alal tänini näha maakerget, mis ulatub umbes kolme millimeetrini aastas.

Samal põhjusel oleme juba aastatuhandete vältel olnud tunnistajaks mere taandumisele ja uue maa tekkele. Tekib õigustatud küsimus, kas varsti võiks mandrilt Saaremaale jala minna? Merekaarti vaadates näeme, et Suure-Väina ületamiseks oleks meil vaja läbida enam kui 12 meetri sügavune vesi.

Kui aga minna Tallinnast otse Muhumaa põhjatipu suunas, jäävad sellel alal suurimad sügavused vaid 5–6 meetri kanti. Sealseks maakerge on umbes kaks mm/aastas. Seega näitab lihtne arvutus, et peaksime ootama veel umbes 3000 aastat!

Kõik ei ole aga sugugi nii lihtne. Hetkel oleme tunnistajaks maakera kliima soojenemisele, liustikud sulavad ja maailmamere tase tõuseb nii liustiku sulamise kui ka vee soojuspaisumise tõttu. Optimistlikumad prognoosid lubavad aastaks 2100 umbes 25-sentimeetrist meretaseme tõusu.

See on enam-vähem võrdne Saaremaa piirkonna maakerkega, pessimistlikumad prognoosid lubavad aga enam kui 80 sentimeetrist meretaseme tõusu. Mõlemal juhul peame tunnistama, et Saaremaa ja mandri vaheline kaugus ilmselt suureneb.

Kliima soojenemisega kasvab ka ookeanidesse salvestuv soojuse hulk. Suurem soojushulk võimaldab tekkida aga võimsamatel tormidele, mis ulatuvad kaugemale mandrile. Seetõttu on Eesti kliima muutunud ja muutub rohkem merest mõjutatavaks – merelisemaks.

See tähendab meile jahedamaid ja tuulisemaid suvesid, mil on raskendatud isegi Saaremaale ujumine ning tormisemaid ja pehmemaid talvi, mil pääseb Saaremaale üle jää aina harvem. Tormisemad ja jäävabad talved suurendavad ka rannapurustusi ja seavad ohtu mereäärsed hooned ja infrastruktuuri.


Kui varem sündisid loengutes käsitletud teemad ülikooli seinte vahel, siis nüüd saavad küsimusi välja pakkuda ka vaatajad ja lugejad! Kui sul on põnev küsimus, siis pane Tallinna ülikooli teadlased proovile ja saada see e-posti aadressil minut@tlu.ee

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Boris Kustodievi 1920. aastal valminud maal "Bolševik"

Oktoobripööre: päevad Petrogradis, mil tõmmati joon alla tsaariajastule

Kuigi Venemaa kommunistid nimetasid vana kalendri järgi 1917. aasta oktoobris Petrogradis toimunud Talvepalee hõivamist Suureks Sotsialistlikuks revolutsiooniks, selgub samal aastal varasemalt toimunud sündmuste ahelat jälgides, et bolševikud suutsid ära kasutada noore Vene demokraatia peataolekut ning läbi strateegiliste kokkulepete sisuliselt sättida end võimule.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: