Eestlased loodavad asenduslihaga planeeti päästa ({{commentsTotal}})

Taimetoitlus pole moeröögatus, vaid paratamatus. Aastaks 2050 elab maailmas üheksa miljardit inimest. Liha tootmine sellisele hulgale praeguses tempos mõjuks planeedi ressurssidele laastavalt. Seetõttu on hulk nutikaid eestlasi ja siinseid ettevõtteid haaranud tulevikku ennetades ärivõimalusest ja loovad asendusliha.

Üks tulevikutoitude leiutaja on Mariliis Holm, kes tegeleb "Pealtnägija" külaskäigu ajal Prantsuse riiklikus põllumajandusuuringute instituudis magistritööna herneproteiinist lihaalternatiivide loomisega. Lisaks uurib eestlanna, kas uued alternatiivid peaksid ka maitsema ja lõhnama nagu liha või eelistaksid tarbijad taimekotlette, mis lõhnavad ja maitsevad pigem nagu nende algne tooraine.

"Mulle tundub, et kui me teeme midagi võib olla herne baasil, siis ta ju võiks maitseda nagu hernes. Aga samas on kindel grupp tarbijaid, kes on, me võime öelda lihaarmastajad, kes täiesti prooviksid toodet ainult siis, kui see maitseb nagu liha," sõnas Holm.

Holmi kõrvallaborites uuritakse, mil moel saaks tulevikus meie toidulaual liha asendada näiteks putukatest või vetikatest tehtud pihvidega. Liha alternatiivide kallal nokitsetakse aga ka kodule lähemal.

Eestis elav malaislanna Anu Menon on osa kolmeliikmelisest idufirmast Ethicofoods, mille asutas ta koos magistrandist abikaasa ja sõbraga. Ethicofoods teeb koostööd toidu- ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskuse teadlastega loomaks toodet, mis mõjuks lihana mitte ainult silmale, vaid tunduks sellena ka hamba all.

Vaata ka videost, kuidas maitsevad Ethicofoodsi loomingut Reet Linna, Taavi Libe ja Kristo Elias.

"Me tahame, et lihasööjad saaksid endiselt lihasöömisega seostatava rahuldustunde. Seega oleme üritanud luua liha maitset ja tekstuuri. Arendustöö käib, kuid loodetavasti läheb see korda, sest peaeesmärk on üritada saada lihasööjad sööma taimetoitlaste toitu," selgitas Menon.

EthicoFoods loodud lihapallid koosnevad herne ja pruuni riisi valkudest. Menoni sõnul saab kombinatsiooniga jäljendada pärisliha toiteväärtust ja valgusisaldust. Lihatekstuuri osas üritab töörühm esialgu matkida kanaliga. Edaspidi on kavas töötada veise- ja kalkuniliha ning võibolla ka kanaliha kallal.

Söömisharjumuste muutus on teadlaste sõnul tuleviku paratamatus ja lihast saab mitte nii kauges tulevikus luksustoode. Üle lahe Soomes on juba näiteks leiutatud rebitud sealiha matkiv kaer ning ubadest tehtud hakklihasarnane toode nimega härkis. Tooted on sedavõrd popid, et jõulude ajal edestasid taimsete lihade müüginumbrid kana- ja sealiha.

Sama toimub Ameerika Ühendriikides, kust saavad alguse mitmed toidutrendid. "Tegelikult Ameerikas, me näeme, tulevad välja tooted, mis näevad täiesti välja nagu kana, kanakuubikud, maitsevad nagu kana, hamba all tunduvad nagu kana. Panni peal praadima pannes nagu selles mõttes on selline kohe heli, nagu praekski kana, aga kõik baseerub hernel," tõi Holm näite.

Sel suvel suundub Holm Räniorgu ka Mariliis Holm, et luua keskkonnasäästlik iduettevõte, mis katab aastal 2050 inimkonna toiduvajadused nii koduplaneedil Maa kui ka Marsil.

Tervisearengu instituudi järgi on eestlased võrdlemisi suured lihasõbrad. Kuigi tarbimine jääb pisut alla Euroopa keskmise, süüakse loomset toitu siiski ligi kolm korda rohkem, kui on tervisele hea riiklike toitumissoovituste alusel. "Kui vaadata neid uusi soovitusi, siis võiks liha tarbida 1–2 portsjonit päevas. See tähendab, et inimene võiks selle alumise piiri pealt süüa ühe keskmise šnitsli või ütleme siukse grillliha tüki nädalas ja sellest tegelikult piisab," märkis Eha Nurk, tervisearengu instituudi teadlane.

Keskmiselt tarbisid täiskasvanud uuringu järgi aastas 43 kilogrammi liha. "Kui nüüd võtta seda soovitust, soovituslikku kogust, siis see võiks tulla seal inimese kohta kuskil 12-13 kilogrammi peale. Tegelikult suhteliselt väike kogus. Kui me selle peale alla tuleme, on Eesti juba päris suure sammu edasi teinud kliimat arvestades," lisas Nurk.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Elevant.Elevant.
Plastplaneet: inimeste valmistatud plastmass kaalub miljard elevanti

Plast on populaarne. Selles pole mingit kahtlust. Materjali masstootmise algusest saati on valmistatud plasti niivõrd palju, et kaaluda üles enam kui miljard elevanti. Taaskasutusse on jõudnud sellest aga vaid napid üheksa protsenti, näitavad värsked arvutused.

Lisatud graafikud.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Geko jalg.Geko jalg.
Gekojalast inspireeritud robot aitab päästa maailma kosmoseprügist

Kus on käinud inimesed, sealt leiab ka rämpsu. Alates esimestest kosmose vallutamise plaanidest saadik on suutnud inimkond tekitada maakera ümber enam kui poolest miljonist rusutükist koosneva pilve. Segaduse klaarimise võti võib peituda maailma peaaegu kõige osavamates ronijates – gekodes – ja neist inspireeritud robotites.

Kaheksas raseduskuu.Kaheksas raseduskuu.
Doktoritöö: kes vastutab, kui Eestis sünnib laps, keda vanemad ei soovinud?

Kas tervishoiuteenuse osutaja peaks hüvitama lapse ülalpidamiskulud, kui isikud on soovinud lapse saamist vältida, kuid arsti eksimuse tõttu naine siiski rasestub ja sünnitab igas mõttes terve lapse? Aga kui sündiv laps on raske puudega?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.