Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena ({{commentsTotal}})

Vaade Emajõele.
Vaade Emajõele. Autor/allikas: Eesti.pl/Creative Commons

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

On igati tervitatav, et Tartu lähistele, Emajõe kaldale plaanitakse tselluloositehast, mis kasutaks puitu efektiivsemalt ning looks seeläbi ka Eesti loodusvaradest valmistatule lisandväärtuse, märkis Eesti maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi vanemteadur Raul Rosenvald. Suuremat tulu oleks oodata ka kohalikele metsaomanikele, sest nõudluse suurenedes peaks kerkima ka puidu hind. Need kaks aspekti paistavad aga paraku olevat ainsad, mis lähevad kokku uue tehase ja siinse säästva metsanduse põhimõtetega.

Tselluloositehase omanikud on avaldanud lootust, et siinsetest kuuskedest valmistatud toodang leiab üha ja üha uusi tarbijaid Aasia turult. Siin joostakse aga ettevõttes peaga vastu seina. "Põhiline viis, kuidas saab kliimamuutusi ohjeldada, on vähendada tarbimist," lausus Rosenvald ja rõhutas, et tehase ärimudelisse on sisse kirjutatud just vastupidine – tarbimise kasv.

Kas tehase nõudlus sunnib Eestit lageraieks?

Kohalikele on ehk kliimamuutustest hingelähedasemgi mure raiemahud, sest puidurafineerimistehas väärindaks Läti kõrval eeskätt Eesti puitu. Rosenvald selgitas, et sel teemal on keeruline sõna võtta nii tehase kui ka üldise metsanduspoliitika vaatenurgast. Tema sõnul puudub Eestil täpne ülevaade, millised on pikas perspektiivis meie metsad. Praegu on kaitsealade pindala suurenenud ja see tähendab, et puidunäitajad on heas seisus.

Probleem on aga selles, et säästva metsanduse eesmärkide täitmine on juhuslik. Raiemahte kajastatakse kaht erinevat moodi: tagavara säilitamisest ja küpse metsa raiumisest lähtuvalt. Seega kerkib tehase jaoks juba üks uus probleem. Kui palju on neil tulevikus Eestis puitu kasutada? On üsna kindel, et RMK vähendab peatselt raiemahte. Kui praegu raiutakse küpset metsa üsna ohtrasti, tähendab see, et varsti ei ole peale kasvav mets saanud veel raieküpseks. Võiks arvata ka seda, et investorid tahavad Eesti riigilt mingisugust garantiid selle kohta, kui suures mahus saab toormeks plaanida Eesti puitu. "Aga kuidas saab riik anda garantiid, kui ei teata, kuidas mõjutaks raiemahtude suurendamine elustikku?"

Raiesurve võib aga tekkida RMK raiemahtude vähendamise plaanidest olenemata. Rosenvald uuris riiklikust metsamajandamiskeskusest (RMK) lage- ja harvendusraiest tuleva paberpuidu koguse kohta, seda nii Eesti kui ka Põhja-Läti kohta. Selgus, et kogu piirkonnas on seda kokku umbes kolm miljonit tihumeetrit, millest moodustab umbes kaks kolmandikku kask. On aga teada, et tselluloositehas ootaks just okaspuitu. "Tehas peaks tegema põhjaliku analüüsi ja näitama, kas ja kuidas oleks võimalik see, et raiesurve ei suurene," resümeeris Rosenvald.

Toksilisi aineid tehase heitevees vähe. Aga fosforit? 

Tselluloositehase teine oluline mõju keskkonnale tuleb läbi veekasutuse. Mis juhtuks Emajõe ja sealt edasi ka Peipsi järvega, kui suur tehas tuleks just Tartumaale? Seda on keeruline öelda isegi teemaga kursis olevatel teadlastel. Ei ole teada ei see, kui suur saab olema tehasest tulev heiteveehulk, ega ka see, millised normid riik tehasele kehtestaks. Investorid on samas rõhutanud, et tehas oleks kõige modernsem kogu Euroopas ja seejuures keskkonnasõbralik.

Sõberi sõnul tuleb tehase mõjude hindamiseks arvestada mitut olulist faktorit. Näiteks: kui palju kasutatakse vett ja kui palju tekib heitevett; kas muutub vee temperatuur või läbipaistvus, selle värv ja happelisus ning kui palju toob tehas Emajõkke juurde toitaineid. Tselluloositehasele on iseloomulik, et heitevees on mingil määral tselluloosikiude, mis võivad muuta vee läbipaistvust ning settida veekogu põhja. Teadlane märkis, et tõenäoliselt tooks tehas vette toksilisi ühendeid, mis tõesti elusolenditele mürgiselt mõjuks, vähesel määral.

On siiski teada riiklikud piirnormid, mis on kehtestatud näiteks fosfori suhtelisele sisaldusele heitvees. See on linnadele 0,5 mg/l ja tehastele 2 mg/l. Kui tehase heitevee hulk oleks umbes 2,5 korda nii palju kui Tartu linn praegu heitevett toodab, tähendaks see 3,2 tonni aastas. Sõber rõhutas, et üldfosfori kontsentratsioon sõltub tehase tehnoloogiast. Sõltub ka sellest, mida toodetakse.

Pleegitamata tselluloosi tootmise puhul on vees lämmastiku ja fosfori sisaldus väljavoolavas vees ühesugune, kuid pleegitades suureneb lämmastiku sisaldus kaks kuni kolm korda, fosfori oma viiendiku võrra ehk 20 protsenti. Kui tehas peaks kasutama ära võimaluse toota piirnormide viimasel piiril ja tootma pleegitatud tselluloosi, võiks oletada, et tehas paiskab Emajõkke kümne korda nii palju fosforit, kui teeb seda praegu Tartu linn.

Ei Emajõgi ega Peipsi järv suudaks lisareostusega toime tulla

Sellisel juhul peaksime välibasseinidele ilmselt hüvasti jätma. Vees võtaks kasvanud toitainete tõttu võimsust vetikad ja zooplankton. Muutuks ka kalade elu, ja mitte paremuse poole.

Sõberi selgituste põhjal saab oletada, et ei Emajõgi ega ka selle kaudu Peipsi järv ei suudaks toime tulla reostuse suurenemisega, sest juba praegu on mõlemat hinnatud viie palli skaalal hindega kaks. See tähendab, et Emajõe ja Peipsi seisund on halb. Juba praegu on Emajõe suudmealas kohati nii palju toitaineid, et need tekitavad hapnikuvaese elukeskkonna. See omakorda takistab kaladel kudemist.

"See on nii suur asi, et ei maksa kiirustada," lõpetas Virve Sõber ettekande. 

Kuna pole teada, milliseid tehnoloogiaid uus tselluloositehas plaaniks kasutada, on kõik arvutused vaid prognoosid. Sellegi poolest rõhutab Sõber, et praegune keskkonnamõjude strateegilise hindamise protseduur ei pruugi anda adekvaatseid tulemusi. Seda juba seetõttu, et uuringutes pole seni välja toodud, mis oleks Emajõe reostuse vähendamise alternatiive.

"Põhjalikult ja ausalt," märkis ka Rosenvald ka uuringute tegemise kohta. Mõlemad teadlased usuvad, et mõjude hindamiseks on praegu liiga vähe teadusuuringuid.

Est-For Invest plaanib umbes miljardi euro suuruse investeeringuga rajada puidurafineerimistehase, mille tooraine vajadus on umbes kolm miljonit kuupmeetrit puitu aastas. Tehase lõpptoodang läheks ekspordiks. Kuni 700 000 tonnise tootmisvõimusega tehases toodetaks lisaks tselluloosile ka teisi puidust toodetavaid aineid nagu hemitselluloos ja ligniin. Tootmise kõrvalsaadusteks on muuhulgas tallõli ja roheline energia.

Üks investoritest, Margus Kohava, ütles Äripäevale, et tselluloositurg kasvab kiiresti. „Ajalehepaberi ja reklaampaberi maht on vähenenud, hügieentarvete ja papi ja kartongi maht aga kasvab kiiresti. Vedur sellele on e-kaubandus ja postipakkide saatmine üle maailma,“ seletas Kohava Äripäevale. Tema äripartner Aadu Polli lisas, et teine oluline väljund tselluloositurul on tekstiilitööstus.

Mai keskpaigas algatas valitsus uuringu, kas tehas sobiks pigem Viljandi- või Tartumaale. Tehas pakuks tööd vähemalt 800-le inimesele.

Allikas: Teaduste Akadeemia seminar "Eesti puidukeemia perspektiivid"



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.