Gravitatsioonilaineid nähti ka teist korda ({{commentsTotal}})

Teadlased teatavad teist korda teaduse ajaloos, et on kinni püüdnud maailmakõiksuse sügavustest meieni kandunud gravitatsioonilained. Nüüd, tundub, on tõesti tõsi taga sel väljavaatel, et on avanenud uus aken universumi uurimiseks ja tekib nii-öelda gravilaineteastronoomia.

Rahvusvaheline teadlasrühm, mil liikmeid üle tuhande, on registreerinud gravitatsioonilaineid ja seda tehes nende lainete abil siis ka vaadelnud kahe musta augu kokkupõrget ja segunemist, sest just selle vapustava sündmuse tõukel need gravilained ilmaruumi paiskusid. Laineid tekkis selles 1,4 miljardi valgusaasta kaugusel aset leidnud sündmuses sama palju, kui tekiks siis, kui teisendada gravilaineteks kogu meie Päikese mass.

Lained registreerisid kaks Ligo ehk laserinterferomeeter-gravilaineobservatooriumi detektorit, üks Louisiana, teine Washingtoni osariigis, Ameerika Ühendriikide kahes servas. Gravitatsioonilained registreerisid need juba mullu detsembris, kuid nüüd on see avastus avalikuks tehtud.

Gravitatsioonilainete olemasolu ennustas Albert Einstein oma üldrelatiivsusteoorias, mille järgi tekivad gravitatsioonijõud aegruumi kõverdumistest. Gravitatsioonilained ise venitavad aegruumi vaheldumisi laiali ja suruvad kokku ning koos aegruumiga ka kõike, mis seal sees leida on, olgu siis planeete või inimesi. Kuid see lainetus on sedavõrd väikese ulatusega, et selle mõõtmiseks on vaja uskumatult tundlikke seadmeid.

Teadlased loodavad, et kui nüüd gravitatsioonilaineid üha rohkem ja rohkem registreerima ja mõõtma hakatakse, siis hakkame saama universumi ja selles toimuva kohta ka sedalaadi infot, mis on seni varjatuks jäänud. Näiteks praegusestki avastusest said teadlased juba teada, et kahest põrkunud ja segunenud mustast august üks oli 14 ja teine kaheksa korda suurema massiga kui Päike. Ajapikku võime nii mustadest aukudest ja nende tekkest teada saada palju uut ja põnevat.

Nüüdse avastuse üksikasjad on teadusajakirja Physical Review Letters toimetuses juba avaldamisvalmis.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Alo Lõhmus: hindamatu huvi ja lämmatav kohustuslikkus

Kohustuslike ainete lisamisest õppekavadesse head nahka ei tule, see-eest nn loovainetes numbrilisest hindamisest loobumine on samm õiges suunas, leiab Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

Labor: kured tulevad, õhulõhed sulguvad

Sookurg Ahja 5 on oma kevadisel kojurändel jäänud pikemalt peatuma Põhja-Iisraelis, kus inimesed toidavad teda ja veel tuhandeid liigikaaslasi maitsva maisiga. Noore kure panusest maailma teadusse räägib Eesti maaülikooli ornitoloog Aivar Leito.