Gravitatsioonilaineid nähti ka teist korda ({{commentsTotal}})

Teadlased teatavad teist korda teaduse ajaloos, et on kinni püüdnud maailmakõiksuse sügavustest meieni kandunud gravitatsioonilained. Nüüd, tundub, on tõesti tõsi taga sel väljavaatel, et on avanenud uus aken universumi uurimiseks ja tekib nii-öelda gravilaineteastronoomia.

Rahvusvaheline teadlasrühm, mil liikmeid üle tuhande, on registreerinud gravitatsioonilaineid ja seda tehes nende lainete abil siis ka vaadelnud kahe musta augu kokkupõrget ja segunemist, sest just selle vapustava sündmuse tõukel need gravilained ilmaruumi paiskusid. Laineid tekkis selles 1,4 miljardi valgusaasta kaugusel aset leidnud sündmuses sama palju, kui tekiks siis, kui teisendada gravilaineteks kogu meie Päikese mass.

Lained registreerisid kaks Ligo ehk laserinterferomeeter-gravilaineobservatooriumi detektorit, üks Louisiana, teine Washingtoni osariigis, Ameerika Ühendriikide kahes servas. Gravitatsioonilained registreerisid need juba mullu detsembris, kuid nüüd on see avastus avalikuks tehtud.

Gravitatsioonilainete olemasolu ennustas Albert Einstein oma üldrelatiivsusteoorias, mille järgi tekivad gravitatsioonijõud aegruumi kõverdumistest. Gravitatsioonilained ise venitavad aegruumi vaheldumisi laiali ja suruvad kokku ning koos aegruumiga ka kõike, mis seal sees leida on, olgu siis planeete või inimesi. Kuid see lainetus on sedavõrd väikese ulatusega, et selle mõõtmiseks on vaja uskumatult tundlikke seadmeid.

Teadlased loodavad, et kui nüüd gravitatsioonilaineid üha rohkem ja rohkem registreerima ja mõõtma hakatakse, siis hakkame saama universumi ja selles toimuva kohta ka sedalaadi infot, mis on seni varjatuks jäänud. Näiteks praegusestki avastusest said teadlased juba teada, et kahest põrkunud ja segunenud mustast august üks oli 14 ja teine kaheksa korda suurema massiga kui Päike. Ajapikku võime nii mustadest aukudest ja nende tekkest teada saada palju uut ja põnevat.

Nüüdse avastuse üksikasjad on teadusajakirja Physical Review Letters toimetuses juba avaldamisvalmis.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Kust pärines Tšeljabinski meteoor?

Meteoorkehad lõhkevad sissetunginud õhu survel

Kosmosest tuleb Maa peale palju kraami, iga päev umbes 60 tonni kosmilist tolmu ja 10 grammist raskemaid meteoorkehi igal aastal umbes 50 000 tonni. Suuri kehi nagu 2013. aasta Tšeljabinski meteoorkeha langeb Maale õnneks suhteliselt harva. Nüüd selgub aga värskest teadustööst, et Maa atmosfäär kaitseb Maa pinda kosmosekivide eest veel paremini, kui seni arvatud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: