Gravitatsioonilaineid nähti ka teist korda ({{commentsTotal}})

Teadlased teatavad teist korda teaduse ajaloos, et on kinni püüdnud maailmakõiksuse sügavustest meieni kandunud gravitatsioonilained. Nüüd, tundub, on tõesti tõsi taga sel väljavaatel, et on avanenud uus aken universumi uurimiseks ja tekib nii-öelda gravilaineteastronoomia.

Rahvusvaheline teadlasrühm, mil liikmeid üle tuhande, on registreerinud gravitatsioonilaineid ja seda tehes nende lainete abil siis ka vaadelnud kahe musta augu kokkupõrget ja segunemist, sest just selle vapustava sündmuse tõukel need gravilained ilmaruumi paiskusid. Laineid tekkis selles 1,4 miljardi valgusaasta kaugusel aset leidnud sündmuses sama palju, kui tekiks siis, kui teisendada gravilaineteks kogu meie Päikese mass.

Lained registreerisid kaks Ligo ehk laserinterferomeeter-gravilaineobservatooriumi detektorit, üks Louisiana, teine Washingtoni osariigis, Ameerika Ühendriikide kahes servas. Gravitatsioonilained registreerisid need juba mullu detsembris, kuid nüüd on see avastus avalikuks tehtud.

Gravitatsioonilainete olemasolu ennustas Albert Einstein oma üldrelatiivsusteoorias, mille järgi tekivad gravitatsioonijõud aegruumi kõverdumistest. Gravitatsioonilained ise venitavad aegruumi vaheldumisi laiali ja suruvad kokku ning koos aegruumiga ka kõike, mis seal sees leida on, olgu siis planeete või inimesi. Kuid see lainetus on sedavõrd väikese ulatusega, et selle mõõtmiseks on vaja uskumatult tundlikke seadmeid.

Teadlased loodavad, et kui nüüd gravitatsioonilaineid üha rohkem ja rohkem registreerima ja mõõtma hakatakse, siis hakkame saama universumi ja selles toimuva kohta ka sedalaadi infot, mis on seni varjatuks jäänud. Näiteks praegusestki avastusest said teadlased juba teada, et kahest põrkunud ja segunenud mustast august üks oli 14 ja teine kaheksa korda suurema massiga kui Päike. Ajapikku võime nii mustadest aukudest ja nende tekkest teada saada palju uut ja põnevat.

Nüüdse avastuse üksikasjad on teadusajakirja Physical Review Letters toimetuses juba avaldamisvalmis.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.